09aug./16

“Jõks Matemaatikamaal” – raamatuesitlus

Esitlus

jõks11Kus: Tartu Kirjanduse Majas, Vanemuise 19
Millal: 30. augustil 2016 kell 16:00

Kutsun esitlusele kõiki, kes teemaga haakuvad - kellel on algkooliealised lapsed (+-), kes on klassiõpetaja, kes on ise algkooliealine ja lihtsalt kõiki, keda huvitab 🙂 
Nagu ikka, on raamat sel puhul palju odavam kui muidu ja kõrvalsaalis ootab väike lauake. Räägin saamisloost ja sisust, panusest ja perspektiividest. Matemaatikat esitlusel ei puutu, kui siis natuke ja naljapärast 🙂

Lühikirjeldus:

See on raamat, kus numbrid on lapse sõbrad ja arvutamine lõbus. Võib lugeda lustaka jutuna, võib kasutada koolitunnis õpitu kinnistamiseks.
Matemaatikamaal kohtuvad lugejad kuningas ParaKrahviga, elus numbrite ja nukra Lõpmatusega. Käiakse Matemaatikamaa koolis, Korrutustabeli pargis, restoranis Paraboloid ja tuntakse mõnu suurepärasest kuningalossist koos tema matemaatiliste iseärasustega. ParaKrahv tutvustab Arvkanali Nullsilda, numbrilaevu ja matemaatilisi märke. Möödaminnes võetakse üksipulgi koost lahti liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine ja tutvutakse ühikute ning kujunditega. Kõik see toimub ilukirjanduslikus võtmes ja põimituna lõbusa huumoriga.

Raamatu autor on õppinud matemaatikat Tartu ja Tallinna ülikoolis, töötanud mõnda aega matemaatikaõpetajana, andnud aastaid eratunde ja istutanud matemaatikapisiku oma lastessegi. Raamat on paras algkooliealistele, kuid sobib ka veidi suurematele nii kordamiseks kui ka lihtsalt mõnusaks lugemiseks. Mõeldud mitmekordseks riiulist välja võtmiseks.

Demofaili (pdf) ja pilte on võimalik vaadata autori kodulehelt: http://www.vilep.com/toode/joks-matemaatikamaal/

RAAMATUT SAAB OSTA:
http://www.vilep.com/toode/joks-matemaatikamaal/
RAAMATU TELLIMISEKS HULGI kirjutage: vilep@vilep.com

PS! Teos on edukalt läbinud mitmete matemaatika- ja klassiõpetajate karmi ja autoriteetse sõela. Viimane kommentaar tuli Jõgevamaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajalt Aime Meltsaselt: "Suur rõõm, et see imeline raamat juba trükki läheb! Ootan väga raamatu käes hoidmist!"

jõks34 jõks33 jõks32 jõks29 jõks28 jõks27 jõks26 jõks23 jõks22 jõks21 jõks20 jõks18 jõks17 jõks16 jõks15 jõks13 jõks12 jõks11 Jõks10 jõks8 jõks7 jõks6 jõks4 jõks3 joks3-kaas

Esitlusele registreerus:

Eha Kuld
Piret Jõul
Kristi Freirich
Inxu Saarna
Tiit Hellenurm
Kädi Alanurm
Raul Lõhmus
Elise Vilep
Priit Pajusalu
Liisi Täht
Katrin Kisand
Elma Piirimägi
Indrek Korts
Karin Kadak
Inga Ivanova
Heiki Vilep
Priit Kald
Auli Vilep
Merilii Raidsalu
Kadri Paal
Carolina Loog
Tiiu Rinaldo
Jaan Willem Sibul
Renata Sõukand
Svea Aruväli
Monika Jürgenson
Triin Käpp
Kaia Tooming
Aita Ambos
Eha Vaard
Karl Salum
Annika Apuhtin
Viktor Svjatõšev
Inga Ivanova
Leina Kreek
Kätlin Gapontsuk
Ave Kängsepp
Karin Reinberg
Margus Ivanov

... ja muidugi kaasasolevad lapsed 😀

Kommentaar

Viktor Svjatõšev
Jõgeva maavanem

Aabitsaid on juba väga palju erinevaid ilmutatud, kuid sedasorti matemaatikateemalist raamatut veel seni polnud. Kuna Heiki on matemaatikaga sinapeal, siis oli väga õige, et just tema selle teoks tegi. Välja kukkus päris tore asi.
Septembris, mil maavanem koos omavalitsusjuhtidega tervitab Palamuse Kihelkonnakooli muuseumis kõiki sel aastal Jõgeva maakonnas esimesse klassi minevaid lapsi, kingitakse igaühele neist ka just see raamat. Ma usun, et algklassilapsed loevad selle heas mõttes kapsaks.

Pilte esitluselt

14195475_911303998995201_6803775345123788967_o 14188355_911304082328526_7114238756399526181_o 14188196_911304125661855_4781557879156092303_o 14141889_911303742328560_8480921395957952971_n 14138134_911304262328508_937093881960245464_o 14138073_911303745661893_1114285236767691967_o 14124994_911304282328506_2891433577252105058_o 14115039_911303735661894_7595664709976956932_o 14102887_911304015661866_7995198356211122493_o 14095972_911304195661848_6550011912062982877_n 14095784_911303895661878_5388193712795568749_n 14066517_911303835661884_2876849365125579019_o

06aug./16

Kirjanik Heiki Vilep paneb Jõksi seiklema Matemaatikamaale

top1d-1200x440-840x308Autor: JAAN LUKAS

Üks vaim käib mööda Jõgevamaad ringi, nimeks Jõks. Usutavasti on tegemist nüüdisaegse Eesti kirjanduse kõige jõgevamaaliku tegelasega, kelle mõelnud välja kirjanik Heiki Vilep.

Hiljuti ilmus tema loometööna raamat “Jõks Matemaatikamaal”, kus muhedas muinasjutulises keskkonnas tõsise reaalteaduse keerdkäigud lahti seletatakse.

Vilep usub, et vaatamata arvutist lugemisele ja digiraamatute levikule püsib huvi trükitud raamatu vastu ka laste hulgas.

Raamat neile, kel matemaatika ees hirm

Heiki Vilep on Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis matemaatikat õppinud, matemaatikaõpetajana töötanud ja ka eratunde andnud. Nii on alust arvata, et raamat Jõksi seiklustest Matemaatikamaal sündiski tänu tema erialastele teadmistele. “Jõgeva maavalitsuses ja omavalitsusliidus arvati, et esimese klassi õpilastele võiks kirjutada lastepärase huvitavat lugemist ja kaasa mõtlemist soodustava raamatu matemaatikast. Idee, mis oli kui õnnelik juhus, meeldis mulle väga ja ma haarasin sellest kohe kinni. Nii valmiski lugu, kus läbi fantaasia käsitlen teemasid algklasside matemaatikaprogrammist. Pöörasin tähelepanu sellele, millest lapsed ei pruugi kohe aru saada, näiteks mis vahe on numbril ja arvul. Kui nende asjade juurde kolmandas-neljandas klassis toppama jäädakse, võib matemaatika vastu kergesti tõrge tekkida. Raamatut võiksidki eriti lugeda need, kellel matemaatika ees teatud hirm on.”

Vilepi sõnul ergutab raamat harjutama peast arvutamist. “Poes olles poes on ju tülikas hakata arvutusmasinal või mobiiltelefoni kalkulaatoril hindasid kokku lööma.”

Matemaatikamaa kuningaks paragrahv

Nagu koolitundideski, liigutakse raamatus matemaatikaprotsesside tundma õppimisel suunal lihtsamalt keerulisemale. “Põhiteema kõrval jagan juhiseid korrektselt kirjutamiseks. Märgin, et sarnaselt matemaatikaga tuleb ka kirjalikus tekstis koma järele tühik panna. See on elementaarne,” märgib Vilep.

Matemaatikamaa kuningaks on Vilepi tahtel saanud aukartust äratav atribuut Paragrahv. Kirjaniku nõuandjaks ja eksperdiks matemaatika kesksele raamatule oli ka tema kaheksa aastane poeg Villiam. “Ta on taibukas poiss ja “kibe käsi” mõtlemist nõudvate ülesannete lahendamisel.”

Heiki Vilepi hinnangul sobib ilukirjanduslik käsitlus matemaatikast traditsioonilise õpiku kõrvale koolitundidesse. “Enne käsikirja trükki minekut vaatasin selle üle. Kartsin, et nõutakse põhjalikku “remonti”, tegelikult tehti vaid üks parandus keelelisest aspektist – kilo asemel võiks lastele ikka kilogramm kirjutada, sest tarvis on tunda grammatiliselt õiget kirjakeelt.”

Kuidas Jõksi kuju tekkis ja nime sai

Positiivse ellusuhtumisega ja toimekas Jõks sai lugejatele esimest korda tuttavaks Vilepi raamatutest “Jõks ja viis imelist päeva”, millele järgnes “Jõksi rännakud Jõgevamaal”.

“Mul oli kirjutamisel üks jutt, kus pööningul elas väike vaim, kellel nime polnud, kelle ema ja isa läksid kaduma ja ta ootas laeva, see pidi üksi jäänud vaimu üles korjama. Olulise rolli olin muinasjutus andnud ka kolme jalaga lauale ja vanaaegsele lambile.

Ühel päeval tuli mulle aga külla maavanem Viktor Svjatõšev ning tegi ettepaneku lastele Jõgevamaa möödanikku ja tänapäeva tutvustav raamat kirjutada. Jäin nõusse ja leidsin, et juba varem välja mõeldud vaim sobib oma atribuutika tõttu ideaalselt selle raamatu peategelaseks. Ta saab lennata ja panna lapsed (Mari ja Meelis) oma suurde taskusse ja nii koos nendega ühest põnevast paigast teise liikuda. Väljanägemise ja loomuse andmiseks ning nime Jõks panemiseks sain mõtteained Hea Linna Vaimu kujust Jõgeva kultuurikeskuse ees. Kui seda kuju nägin, oli kohe selge, milline Jõgevamaa keskne vaim peab olema,” räägib kirjanik.

Raamatus pole Jõks siiski mitte Hea Linna Vaimu kuju, kellele elu ja üleloomulikud võimed sisse puhutud, vaid Vaim, kellest on tehtud skulptuur.

Eriliselt põnev paik kirjanikule on Peipsimaa

Heiki Vilepile oli eeltööks Jõksi lugude kirjutamisel põhjalik tutvumine Jõgevamaaga. “Tegin Jõgevamaale neli autosõitu mööda erinevaid marsruute. Vaatasin mõisahooneid ja kirikud, veekogusid. Istusin kividel ning tajusin vahetult muidki objekte, millest hiljem raamatus kirjutasin. Mõnikord vestlesin ka asjatundlike inimestega, kellega mõnikord üsna põhjalikult suhtlema jäin. Ringreisidel tegin üle paari tuhande foto.”

Iseäranis huvitavaks kandiks Jõgevamaal peab Heiki Vilep Peipsimaad. “Sügava mulje jättis tänav Raja külas, ikoonikirjutamine ja teisedki vanausulistega seotud traditsioonid.”

Koos Mari ja Meelisega ringi lendavale Jõksile on Vilep andnud võime üles äratada ajaloos ja kultuuriloos tuntud isikuid. Nii tulevad igavikust reaalsusesse krahv Ernst Manteuffel, Emilie Beermann, Julius Kuperjanov, Betti Alver, Anna Haava.

Eesnimedega on jäädvustatud mõned praegused toimekad inimesed, näiteks Betti Alveri muuseumi direktor Toomas, Samovaride muuseumi perenaine Veronika, ajaloohuviline põllumajandusettevõtja Lembit Pajusist.

Kahte esimesse Jõksi raamatusse joonistasid pildid Jõgevamaa kooliõpilased. Matemaatikamaa sündmustikku illustreeris kunstnik Ott Vallik. “Lõpmatuse, paragrahvi ja muudegi märkide isikustatud kujutamiseks on tarvis professionaalset kunstnikku, kes mõneti ka matemaatikat tunneks,” kõlab Vilepi seisukoht.

“Lasteraamatud võiksid üldiselt rääkida headest inimestest ja sündmustest. On kirjanikke, kes lastele kirjutades mängivad positiivse ja negatiivse piiril. See eeldab aga suuri kogemusi ja laste maailma põhjalikku tundmist. Algajal kirjanikul on seda teed minnes oht rappa sattuda ja läbi oma loomingu lastele hirmu tekitada,” lisab Heiki Vilep.

Näidend Tartu teatrile, matemaatika töövihik ja palju muud

Vilepi loominguks on ka paljud luuletused ja ka näidendid. Viimati palus Tartus tegutsev Karlova teater kirjutada näidendi “Kapiukse kollide” ainetel. Vabaõhuetendust “Täiesti salajane” mängis ka Lutsu teater kahasse Vanemuisega Põlvamaal Põlva vallas Lutsu külas.

“See on igavene vahva värk, mille lavastanud Jaan Willem Sibul ja tuleb mängimisele ka järgmisel suvel. Kõlakas, et näidendeid kirjutan, on lahti läinud ja nii olen järgmiseks aastaks saanud vastava tellimuse kolmele trupile.”

Vabakutselise tööstiili iseloomustades märkis Vilep, et kirjutab väga erinevatel kellaaegadel, mis vahel aja tajumise ka teatud mõttes sassi ajab.

“Kohtumistel on lapsed minult küsinud, kuidas saada kirjanikuks. Ega ühest vastust siin pole. Nii olengi soovitanud kirjutama hakata. Kirjanikuks olemine pole töö ega amet vaid eelkõige elulaad.”

Heiki Vilep on retkedel meie maakonda talletanud infot ja saanud inspiratsiooni ka neljanda Jõksi raamatu jaoks. “Iseasi, kas liiga paljuks ei lähe,” tõdeb ta.

Küll aga on mehel kavas koostada matemaatika töövihik, mis mõnusa vaimu abil lõbusaks ja kaasakiskuvaks muudetud.

Trükitud raamatu püsima jäämisesse infotehnoloogia ajastul suhtub tartlasest kirjanik optimistlikult. “Traditsiooniline raamat ei kao kuhugi. Eriti julgen seda väita lasteraamatu kohta. Lapsed tahavad lugusid lugeda, tarkusi õppida, pilte vaadata kaante vahele pandud raamatust, mida saab kätte võtta ja vahetult tajuda,” rõhutab ta.

Jõks on raamatukaante vahelt ka välja jõudnud

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tunnistab, et koos kolleegidega maavalitsusest ja omavalitsustest pidasid nad mõttekaks, et Jõgevamaa lastel oleks kodupaika tutvustav raamat, mis sobiks hästi ka kinkimiseks kooliteed alustanud lastele. “Arutasime, kes võiks selle kirjutada ja valik langes Heiki Vilepile. Külastasin kirjanikku tema kodus Tartus. Vestlesime, ta tutvustas oma lasteraamatuid, millest mõned kingituseks sain. Kohe sain aru, et tegemist on läbi ja lõhki positiivse inimesega, kes teemadest ruttu kinni haarab. Kiiresti jõudsime kokkuleppe ka Jõgevamaa ainelise raamatu kirjutamises.

Ideid Jõksi lugudele sisu ja vormi andmiseks pakkusid välja Jõgevamaa inimesed – asjatundjad erinevatelt elualadelt. Kirjanik võttis nende mõtteid arvesse. Esimesena trükivalgust näinud raamatu “Jõks ja viis imelist päeva” käsikirja palusin lugeda kirjandushuvilisel lapselapsel Ketlinil, kes toona oli 11aastane. Ütlesin talle, et oma arvamuses usaldan teda, sest kes siis veel muu kui mitte laps lasteraamatut kõige paremini hinnata oskab. Ketlin kiitis raamatut, mis tekitas minuski veendumuse, et valminud on midagi silmapaistvalt positiivset.

Heiki Vilepi vaimusünnitis Jõks on raamatukaante vahelt ka välja jõudnud. Toonane Jõgeva maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Maiu Veltbach koostas projekti, mille tulemusena tellisime Jõksi kostüümi. Nutikas ja ettevõtlik Vaim on oma tarkusi jaganud ja toimetanud mitmetel laste-ja noorteüritustel.”

16dets./15

Kõik Eesti 27 lastekodu said jõulukingituse :)

9TpoGqdncNii. Tulin just pakke saatmast. Kirjutasin pea tund aega ümbrikutele aadresse, aga ära tegin! Kui keegi veel FB kaudu toetab, eks siis saadan järgi. Üldjoontes võib aga ettevõtmise lõppenuks lugeda ja öelda: Kõik 27 Eesti lastekodu on saanud jõuludeks raamatu. Tartu 4 lastekodu said suisa kaks, sest need viisin ise kohale.
Valan endale kasupoja kingitud Ballentines’i viskist ühe väikese pitsi ja võtan kange kohvi peale. Täna olen selle ära teeninud.
Jääb üle veel tänada neid seitset head inimest, kes oma raamatuostuga mu väljaminekukoormat leevendasid: Joel Vedru, Pirje Särg, Silja Paavle, Aive Vau, Nerva Koit, Sirle Seilenthal ja Marika Koosar. Aitäh, Kaire Maali Lõhmus, kes sa olid kohe abivalmis raamatuid laiali vedama! Olge te terved!

16dets./15

Millised on inimesed, kes ostavad lastekodulapsele raamatu?

10351899_10203330238410220_7361059208829573181_n   168078_180473458660797_6260268_n   999783_643725228981768_221456978_n   1781087_3835846710658_944083673_o   12247159_920119354702123_6200001887657074616_n   12240008_139371393090967_3304954661765545424_n   image201404040015

Mis on pildil valesti? Mitte ühtegi poliitikut. Mitte ühtegi ärimeest. Kes siis teevad tegelikult maailma paremaks? Kutse FB kampaanialehte meeldivaks klõpsata said väga paljud “Esimese Eesti” tegelased – poliitikud, ärimehed. Lehte on siiani külastanud ligi 14000 inimest. Meeldivaks klõpsas 235, poodi külastas 32 ja raamatuid ostis 7. Spekuleerida ei tahaks, aga külmavärinad tulevad peale, kui mõtled, kui hõre on selliste inimeste asustus? Kui paljud meist üksteisest tegelikult, päriselt, puht inimlikult hoolivad…

11dets./15

Raamat lastekodusse

9TpoGqdncLõin siin kokku, et olen ise viimase 15 aasta jooksul ära kinkinud laias laastus üle 3000 enda raamatu, lisaks teiste omigi. See on hea tunne.
Nüüd tuli taas suurema mastaabiga idee.
Mõtlesin, et oleks lõpmata vahva kinkida lastekodudele oma raamatuid. Ja mitte suvaliselt, vaid kõigile 27-le lastekodule kõik allesjäänud 12 nimetust lasteraamatuid.
Hakkasin siis arvutama. Raamatud tulevad mulle kätte keskmiselt 4 €/tk (paljusid pole Kulka toetanud, olen ise maksnud nii kunstnikutasu, kui trükikulud). Mõõtsin ja kaalusin ka. Sain saatekuluks kokku ca 200 €. Arvutused näitasid, et 12 allesjäänud nimetuse saatmiseks 27-sse lastekodusse tulevad kulud ca 1500 eurot. Natuke palju vabakutselise kirjaniku jaoks, kel endal 7-liikmeline pere. Mis teha?
Tegin Facebook’i lehe, kus kutsusin inimesi üles ostma lastekodulastele raamatuid. Kõigile mu ettevõtmine meeldib, aga ostma ei kipu keegi. Plaani õnnestumiseks oleks vaja maha müüa ca 150 raamatut. Seda on vist, jah, palju tahetud…
Mare Salak kirjutab kommentaariks nii: “Milleks osta, kui mul on kodus mitu kasti juba ostetud raamatuid, osasid pole vist avatudki, aga näe – kolides ilmuvad välja. Kuhu ja kuis need saata, anda, viia?” Kirjutasin talle kõigi 27 lastekodu nimed. Tore, kui keegi midagi sellist tõesti ka ära teeb… Ja kuidas sa siis seletad, et Mare, ma tahaksin just oma raamatuid kinkida, et olen need ise südamest kirjutanud ja tahaksin just neid… Et kolimise käigus üle jäänud sokke-särke-raamatuid on mul ka, aga olen ju oma hinge pannud omaenda raamatutesse ja just seda soojust… Mis seal ikka.
Kahju, sest üksinda ma seda summat kokku ei aja… Võib-olla siis teen hoopis nii, et saadan igasse lastekodusse ainult viimase raamatu “Villiam”? See teeb kusagil paarisaja-eurose kulu. Sellega saan ma hakkama 😉 Esialgne suuremastaapne plaan kukub küll mürinaga kokku, aga saab siis niigi palju. Kusagile jääb küll kajama ja pisut kurvaks teeb siiski mõttelaad, et kui lastekodu, siis secondhand… Miks?

01dets./15

“Villiam” ikka veel Rahva Raamatu top20-s

esikaas“Villiam” siis teist nädalat RR lastekirjanduse eestikeelsete raamatute hulgas top10-s. Alustas 6. kohast, siis hüppas 5., siis 7., 6., 8., 9., 6. ja nüüd siis lõpuks maandus 10. kohale. Miks sellest kirjutada? Lihtsalt on see esimene kord minu kirjanikukarjääri jooksul, mil üks mu raamatutest RR top10-sse satub 🙂

Ka pole varem tellitud nii suurt hulka korraga – Apollo ja Rahva Raamat kokku võtsid müüki 800 eksi.

“Villiamit” saab osta siitsamast lehelt: http://www.vilep.com/toode/villiam/