Heiki Vilep

Prillitoos - 03.05.2009 kl. 15.00

Ärata laps iseendas ja su elu on helgem ning värvikam, teab lastekirjanik Heiki Vilep retsepti halli elu ja liigse murelikkuse vastu. Kuidas aga last iseendas äratada? Selleks on palju viise, aga üks neist on taaskohtumine oma lapsepõlvega - näiteks mänguasjamuuseumis.
Värske Prillitoosi toovad koju kätte Diana ja Hans. Autor Anne Lill, re˛issöör Maarika Lauri. Tootja Haridusmeedia.

Kellele on vaja eesti kirjandust vene keeles?

Käisin üle pika aja oma vana töökoha Eesti Päevalehe lähistel asuvas vene raamatumüüjate “pesas” Narva maanteel. Ostsin Aleksandr Dormidontovi poest kümne krooniga Kornei Tšukovski mõneti räbaldunud teose “Ot dvuh do pjati” (”Kahest viieni”, vene pedagoogika klassika). Muide, Dormidontovil on ka kõige muljetavaldavam vene keelde tõlgitud eesti kirjanduse riiul, mida olen viimasel ajal antikvariaatides näinud – lõputu Lutsu kõrval olid seal täiesti olemas ka täies hiilguses kõik meie vene ajal välja antud kirjamehed – Smuul ja Meri, Valton ja Tuulik, Kallas ja Vetemaa. Jajah, tõlgiti, tõlgiti, ohkas Dormidontov veidi irooniliselt. Ainult et kes seda enam kõike loeb?

Uue aja Eesti kohta seda muidugi öelda ei saa. Sest et nüüd ei ole isegi enam tõlgitud mitte. Ja ega siis tõlkimisest üksi piisa: meil on ju vaja, et tõlgitud oleks hästi. Ja see hea tõlge tuleb ka viisakalt välja anda. Ning kui asi on välja antud, enamasti muidugi kulka rahade toel, on selle raamatu koht paraku ikkagi näiteks Rahva Raamatu neljanda korruse kõige tagumise ruumi kõige alumisel riiulil. Nagu see juhtus näiteks Vabariigi aastapäeva paiku ilmunud venekeelse “Rehepapiga”.

Tõsi, eesti lasteraamatu tõlked näikse müüvat veidi paremini. Vähemasti oli Heiki Vilepi “Liisu” tõlge Apollo venekeelse raamatumüügi edetabeli esikohal (selle hind on ka väga odav, 25-29 krooni). Märksa kallim “Limpa ja mereröövlid” kirjastuselt Varrak on venekeelsena kolmandal (tabel on tehtud märtsikuu peale), mis pole samuti halb tulemus. Me muidugi ei tea, kui suur praeguse majandusliku surutise ajal märtsikuu müük tegelikult on; pole ju saladus, et suur hulk kohalikke venelasi ostab oma raamatud mujalt kui “ametlikest” poodidest. Kui nad neid üldse veel ostavad. Aga tasapisi asjad siiski liiguvad.

Õnneks on eesti lasteraamatuid vene keeles viimasel ajal ilmunud siiski päris mitu tükki – viimati näiteks Leelo Tungla luulekogu ühe kaasaja vene andekama lasteluuletaja Mihhail Jasnovi tõlkes. Olen vist ainuke friik, kes on selle raamatu esimest trükki, mis ilmus Moskvas üheksakümnendate alguses, Eesti lastekirjanduse keskusest mitu korda koju laenanud. Need tõlked panevad uskuma, et hea eesti lasteluule tõlkimine on tõesti võimalik. Ja mul on õudselt hea meel, et see raamat lõpuks ilmus, kakskeelsena ja Kirke Kangro vahvate piltidega pealegi.

Hiljuti pidasin venekeelse loengu värskest eesti lastekirjadnusest vene algklasside õpetajatele. Ja tõesti – mul juba oli, millest rääkida. Veel paar-kolm aastat tagasi ei olnud seis veel sugugi niivõrd roosiline.

Nojah, et igaüks heldib ju ära, kui noore eestivene põlvkonna poeet P.I. Filimonov kirjutab Vikerkaarde (9/2007) särava essee “Sipsik ja mina”, kus ta pajatab, kuidas Sipsiku raamat tema maailmanägemist muudab. Paraku ma kardan, et isand Filimonov lisaks “Sipsikule” ja “Naksitrallidele” meie lastekirjandusest muud ei teagi. Ja ärge tulge mulle rääkima, et muulased peavad meie kirjandust lugema originaalis! See jutt ajab teid ennast ka naerma. Kas te ise loete originaalis näiteks Tšehhovit? Ha-ha-haa.

Muidugi võib minu käest nüüd küsida, et mida ma välja pakun. Mis on minu n-ö positiivne programm ja miks ma üldse kirjutan, kui mul positiivset programmi pole. Minu meelest peitub meis endis ainuke lahendus, et asi surnud punktist veerema saada.

Muide, needamad vene kooliõpetajad heitsid ette, et neil puudub Eestis ilmuvate vene raamatute tõlgete kohta igasugune reklaam. Et kui oleks reklaam, vaat siis nad … võib-olla ostaks raamatu ka. Võib-olla. Kuid sellist reklaami, mis laiadele rahvahulkadele tõepoolest peale läheks, eesti keelest vene keelde tõlgitud raamatutel ei ole ega tule ka. Kui just kulka ei hakka ostma eetriaega Pervõi Baltiiski’lt, mis muidugi on utoopia.

Mina pakuksin välja hoopis teise võimaluse, mis rohujuure tasandil toimib vähemalt sama edukalt: soovitamine. Meist igaühel on mõni tuttav vene keelt kõnelev inimene. Võib-olla ta ei ela Eestis, sellest pole lugu. Minge poodi. Vaadake, millised eesti raamatute tõlked võiksid teda huvitada. Lasteraamat, memuaristika, luule, proosa – ükskõik. Ostke raamat ära ja kinkige talle. Või laenake välja, kui rahast tõesti nii väga kahju on.

Uskuge mind – oma ostuga ei tee te rikkamaks ei kirjastajat, tõlkijat ega autorit, sest tegemist on niikuinii kahjumliku projektiga. Aga eesti kultuurile teete te küll meelepärase teo. Sest lõppude lõpuks – kõigi tõlgitud eesti raamatute koht ei ole Dormidontovi antikvariaadi riiulil. Midagi jääb ikka ka lugejate mällu, ja selle nimel võiks ju väheke pingutada.

Selle loo autor on: Ilona Martson

PARGIRAAMATUKOGU LASTEPROGRAMM
5. mai 2009

Pargiraamatukogu kunstitelgis
11.00 - 12.30 Kunstituba kirjanikuga. Külas on Heiki Vilep
12.30 - 14.00 Kunstituba kirjanikuga. Külas on Heiki Vilep
12.45 Kogunemine kirjanduslikuks orienteerumismänguks (3.-4. klassid)
13.00 - 14.00 Kirjanduslik orienteerumismäng Toomemäel
14.00 – 15.00 Kohtumine kirjanik Heiki Vilepiga, orienteerumismängu võitjate autasustamine
Teave: tel 736 1390 (Epp Nõges, Ädu Neemre)

Linnulennult 2008. aasta lastekirjandusest
Katkend Mare Müürsepa 27.03.2009 “Sirbis” ilmunus artiklist
...
Heiki Vilepi „Horlok ja ürgvärava võti” hoiab eraldi autori senisest lasteloomingust. Sissejuhatusest ja tänusõnadest paistab, et autor on asja alustanud 12-aastase koolipoisina ja riskinud nüüd paljude läbilugejate ja nõuandjate toel looga välja tulla. Ja miks ka mitte. Ladus ja lõbus kujutus toob meieni just lapsemeelses plaanis loo kosmoseolenditest, kes otsivad kontakti maaelanikega.
...

2009 hääletusnimekiri
Jüri Kallas / 02.04.2009 16:00

Altpoolt leiad Stalker 2009 hääletusnimekirjad. Sel aastal tuleb hääletamiseks reastada igas kategoorias KOLM paremat. Ei ole vaja tingimata hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, võib need kategooriad vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb saata aadressil stalker@ulme.ee.
Arvesse lähevad 12. juulini 2009 (kaasa arvatud) laekunud hääled.
2009. aastal toimub hääletus kuues kategoorias.

Parim tõlkeromaan

Isaac Asimov «Teraskoopad» (Fantaasia)
Richard Bach «Illusioonid: Trotsliku messia seiklused» (Kuldsulg)
Lois McMaster Bujold «Au riismed» (Varrak)
Maite Carranza «Emahundi klann» (Varrak)
Maite Carranza «Jäine kõrb» (Varrak)
...

Parim antoloogia või kogumik

Poul Anderson «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud» (Fantaasia)
Robert E. Howard «Kuningas Kull ja Bran Mak Morn» (Fantaasia)
Robert E. Howard «Solomon Kane\\\'i lood» (Fantaasia)
Leena Krohn «Matemaatilised olendid, ehk Jagatud unenäod» (Eesti Päevaleht)
Aime Maripuu «Maarjamäe lossi kummitused ja teised kummalised lood» (Eesti Raamat)
...

Parim tõlkejutt

Poul Anderson «Ajasarve hüüd» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»)
Poul Anderson «Duell Syrtisel» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»)
Poul Anderson «Eutoopia» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»)
Poul Anderson «Kuningatega vaherahu ei sõlmita» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»)
Poul Anderson «Külm võit» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»)
...

Parim eesti autori romaan

Marion Andra «Pimend» (Varrak)
Leo Kunnas «Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda» (Eesti Päevaleht)
Tamur Kusnets «Hundipäikese aeg: Metsiku jahi algus» (Pegasus)
Helga Nõu «Peaaegu geenius, ehk Schrödingeri kassi otsimas» (Atlex)
Alo Paju «Aare» (Kirjastuskeskus)
Ketlin Priilinn «Vaim» (Tänapäev)
Rein Põder «Juba olnud» (Eesti Raamat)
Kaupo Pähkel «Ehatähe rüütel» (Varrak)
Kristjan Sander «Kolmteist talvist hetke» (autorikogu «13 talvist hetke»)
Siim Veskimees «Taevatagune suurem ilm: Zätereiti lood: Tau Sõrmuse operatsioon» (Fantaasia)
Heiki Vilep «Horlok ja Ürgvärava võti» (A-Disain)
...

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus

Indrek Hargla «Minu päevad Liinaga» («Looming» 2008; nr 8)
Aime Maripuu «Maarjamäe lossi kummitused» (autorikogu «Maarjamäe lossi kummitused ja teised kummalised lood»)
Aime Maripuu «See teine elu» (autorikogu «Maarjamäe lossi kummitused ja teised kummalised lood»)
Urmas Lennuk «Frankensteinimäng» («Algernon» 2008; aprill)
Ketlin Priilinn «Hirm pole tähtis» (Kentaur)
...

Parim eesti autori lühijutt

Dani Adler «Valutuli» (antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk»)
Edvin Aedma «Robot üksikul planeedil» (antoloogia «Tule, ma jutustan sulle loo»)
Edvin Aedma «Robotid kosmoselaevas» («Värske Rõhk» nr 13 (veebruar 2008))
Edvin Aedma «Väikesed robotid» («Värske Rõhk» nr 13 (veebruar 2008))
Edvin Aedma «Rott ja kutsu arutavad maailma asju» («Värske Rõhk» nr 13 (veebruar 2008))
Jaan Aps «Vale valik» («Värske Rõhk» nr 13 (veebruar 2008))
...

Kooliõpilased kohtusid lastekirjanik Heiki Vilepiga
Märts, 2009

Eelmise nädala neljapäeval käis Voore Põhikoolis külas kirjanik ja luuletaja Heiki Vilep, kes tutvustas oma loomingut. Tal oli kaasas hästi palju raamatuid.
Heiki Vilep kirjutab põhiliselt lasteraamatuid, samuti on ta rohkesti tekste loonud täiskasvanutele.
Ta rääkis, et hakkas raamatuid kirjutama 37aastaselt, kuid oli ka varem luuletusi
ja jutte kirjutanud.
Kirjanik kõneles lähemalt oma uuest raamatust “Une-Mati udulood”, lugedes sealt ette katkendeid. Jutud olid huvitavad ja naljakad.
Vahepeal esinesid 1. klassi lapsed Heiki Vilepi kirjutatud luuletustega. Kohtumise lõpus oli kõikidel soovijatel võimalik temalt saada autogrammi.

MERKELI SOO,
Voore Põhikooli 6. klassi õpilane

Klassikaraadio sünnipäevakontsert – kuula!
30.03.2009

1. aprillil kell 19 on otseülekanne Eesti Raadio I stuudiost, kus kirev-lõbusal kontserdil esinevad Klassikaraadio kaasautorid ja sõbrad ning Eesti Rahvusringhäälingu koor.

Kontserdi kava:

1. Eesti folkloor – Ristitants
2. Regilaul
3. Eesti folkloor – Minoorne labajalg
Esitavad Leanne Barbo (laul, torupill, kannel) ja Kristiina Porila (laul)

4. Kurt Weill “Speak Low” muusikalist “Lady in the Dark” (eestikeelsed sõnad Mart Sander ja Triin Ella)
5. Kurt Weill “Je ne t’aime pas” (“Ma ei armasta sind”) tekst: Maurice Magre
6. Astor Piazzolla “Los Pajaros perdidos” (“Kadunud linnud”) tekst Horacio Ferrer
Esitavad Triin Ella (laul), Jaak Lutsoja (akordion) ja Meelis Vind (klarnet)
7. Anti Marguste, sõnade seade Anti Marguste – See on Eesti
8. Piret Rips, tekst Heiki Vilep – Mehed ja naised
9. Raimond Valgre laulude popurrii (sõnad Raimond Valgre, Otto Roots, Albert Vennola), seadnud Tõnis Kõrvits.
Esitab Eesti Rahvusringhäälingu koor, dirigent Hirvo Surva

10. Olav Ehala / Juhan Viiding, arran˛eerinud Siim Aimla – “Kodulaul” muusikast filmile “Nukitsamees” solist Reelika Ranik
11. Kustas Kikerpuu / tekst Kustas Kikerpuu, arran˛eerinud Siim Aimla – “Langevate lehtede aegu”. Solist Anna Kut?inskaja
12. Folkloor, arran˛eerinud Siim Aimla – Pikk ingliska
Esitab Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Big Band (pildil), dirigeerib Siim Aimla

Saatejuht on Reet Tõllasepp
Kuula kolmapäeval 1. aprillil kell 19!

Paljasmaa ja Vilepi tandem tegi ägeda lastelavastuse

Lääne elu

Tartlasi haaravad elulooraamatud ja koolikirjandus

03.02.2009 11:59

2008. aastal käis Tartu Linnaraamatukogus iga päev umbes 2020 inimest ja nii lugejate, külastuste kui laenutuste arv näitas kasvutendentsi. Nagu kauplustes nii ka raamatukogus haarasid lugejad suure huvi ja õhinaga elulooraamatute järele, aga laenutuse edetabeli tipus püsis vääramatult koolikirjandus.

Raamatukogu lugejaks on end registreerinud ligi 36 000 inimest. Neist 30 000 ringis on nn aktiivseid lugejaid, kes laenavad aasta jooksul raamatukogust ka midagi koju ja just nende arv kasvas eelmisel aastal 800 võrra. Külastusi kogunes aasta peale 615 000, mis on ca 20 000 võrra enam kui 2007. aastal. Laenutuste arv ulatus 1,25 miljonini, siingi oli kasv ca 14 500 laenutust. Aasta jooksul on laste osakaal raamatukogu külastajate hulgas kasvanud umbes 18 000 võrra. Märgata võib ka tendentsi, et venekeelse ilukirjanduse laenutuste arv pisitasa väheneb ja ülejäänud võõrkeelse ilukirjanduse oma kasvab (kasv ca 4000).

Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul on 2007. aasta statistikas ilmsiks tulnud langustendents peatunud ja isegi kasvu suunas pöördunud. Positiivsele pöördele aitas kindlasti kaasa uue lugemistoa avamine Raekoja platsil ja terve rida pisiasju, mida võib ka uuteks teenusteks nimetada: bestsellerite laenutamine nädalaks, raamatukottide, mälupulkade ja kõrvaklappide laenutamine. Kindlasti toovad inimesi raamatukokku ka erinevad sündmused, olgu need siis muinasjututunnid, kirjanikega kohtumised, filmiõhtud, näitused.

Kuna pooled linnaraamatukogu lugejatest on õpilased või üliõpilased, siis ei ole midagi üllatavat selles, et ilukirjanduse laenutuste edetabeli tipus on koolikirjandus. Õpilased loevad kõige rohkem «Tõe ja õiguse» I osa ja «Rehepappi», väliskirjandusest Remarque'i «Läänerindel muutusteta» ja Salingeri «Kuristik rukkis». Jättes koolikirjanduse kõrvale, olid lugejate lemmikud eesti kirjandusest Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu», Jaan Krossi «Kallid kaasteelised» ja Andres Anvelti «Punane elavhõbe» ning tõlgitud ilukirjandusest prantslanna Anna Gavalda «Koos, see on kõik», Paulo Coelho raamatud, Aleksandra Marinina, Ann Grangeri jpt kriminaaalromaanid.

Ka luuleraamatute edetabelis annab tooni koolis soovitatud kirjandus (M. Under, J. Liiv). Kaasaegsetest autoritest on kõige loetavamad Doris Kareva, Heiki Vilep ja Priidu Beier. Kui kahe esimese puhul on ilmselt oma osa emakeeleõpetajate soovitustel, siis P. Beieri «Saatmata kirjade» puhul küll lihtsalt lugeja huvi oma kaaslinlase loomingu vastu.

Teadmiskirjanduse e. mitteilukirjanduslike raamatute edetabeli on vallutanud elulooraamatud Helgi Sallost, Ita Everist, Katrin Karismast jne. Järgnevad «Psühholoogia gümnaasiumile», Epp Petrone «Roheliseks kasvamine» ja Ian Kershaw «Hitler». Hetkel on kõige nõutavamad raamatud (loe: kõige pikema järjekorraga) Mihkel Raua «Musta pori näkku» ja Maire Aunaste «Viis aastat peidus». Lisaks elulooraamatutele on pikk järjekord ka Stephanie Mayeri noorsooromaanile «Videvik».
2008. aasta laenutuste edetabelid on väljas raamatukogu kodulehel www.luts.ee

Tartu Postimees

Tartu Linnaraamatukogu - Luulekogud TOP 50 2008

Koht Laenutusi Pealkiri Autor
1 71 Üks rohutirts läks kõndima Enno, Ernst
2 69 Krõlli-raamat Niit, Ellen
3 60 Mu süda laulab Under, Marie
4 58 Sinuga ja sinuta Liiv, Juhan
5 53 Lõige Kareva, Doris
6 50 Tublid loomad Kotta, Felix
7 48 Aja kuju Kareva, Doris
8 48 Tahaksin olla Vilep, Heiki
9 47 Mandragora Kareva, Doris
10 46 Saatmata kirjad Beier, Priidu
11 45 Padjasõda Vilep, Heiki
12 42 Kilul oli vilu Raud, Eno
13 42 Armuaeg Kareva, Doris
14 42 Pururikas laps Tungal, Leelo
15 41 Anna ja Aadama lood Tungal, Leelo
16 41 Sõnarine
17 40 Lepatriinu faksiga Tungal, Leelo
18 38 Katus sõidab Vilep, Heiki
19 38 Pöialpoiss ja päkapikk
20 37 Minu laul Vilep, Heiki
21 37 Kalliralli Kasser, Riina
22 36 Tere! Vilep, Heiki
23 36 Laste laulud Niit, Ellen
24 36 Kool on koolon Hainsalu, Lehte
25 35 Maa ja taeva vahel Osila, Virve
26
35

Eesti lasteluule valimik
27 34 Onu Heino eksis ära Vaiksoo, Jaanus
28 34 Veel ja veel Niit, Ellen
29 34 Mu isamaa on minu arm Koidula, Lydia
30 34 Aitäh, armas Annabell! Tungal, Leelo
31 32 Varjatud ilus haigus
32 32 Punaste õhtute purpur Runnel, Hando
33 31 Liisusalmid
34 30 Siil Felix ja kriminaalne loomaaed Tungal, Leelo
35 30 Padakonna vada Raud, Eno
36 30 Armukahi Runnel, Hando
37 30 Eriline herilane Raud, Eno
38 29 Krõll ja igasugused hääled Niit, Ellen
39 29 Tavaline eesti idioot ja teisi pikemaid poeese 1999-2007
Rooste, Jürgen

40 29 Sumo Kivisildnik, Sven
41 28 Väike jõulusoov Tungal, Leelo
42 27 Jõulusalmik
43 27 Musta kassi mumba Trull, Ilmar
44 27 Suur suislepapuu Niit, Ellen
45 26 Õnnitlussalmid
46 26 Ühel viivul vikervalgel Niit, Ellen
47 26 Osa Viiding, Juhan
48 26 Luigeluulinn Ehin, Kristiina
49 26 Naeril nägu naerune Sõelsepp, Venda
50 26 Lauluga ristitud Under, Marie

Igale lapsele oma raamat
Laine Jänese sõnul on esmatähtis, et lapsed hindaksid ka tulevikus üle kõige eesti autorite loomingut.

Kultuuriministeeriumi tellimisel kingitakse alanud aastal sündivatele lastele nende esimene oma raamat – „Las laps loeb”. Raamatu koostas lastekirjanik Heiki Vilep ning pildid on joonistanud Kirke Kangro.

Tegemist on väikelastele ettelugemiseks ja hiljem ka iseseisvaks lugemiseks mõeldud lõbusa raamatuga, millest leiab väga huvitava valiku luuletusi ja jutte 31 Eesti tuntud lastekirjanikult. Raamatut sirvides tabab äratundmisrõõm kindlasti ka lapsevanemaid, sest Leelo Tungal, Ellen Niit, Eno Raud, Heljo Mänd, Uno Leies jpt on vaieldamatult autorid, kelle lugudega möödus nende lapsepõlv. Uuema aja lastekirjandust esindavad Andrus Kivirähk, Aidi Vallik, Heiki Vilep jne. Osal tiraa˛ist on esimese poogna tekstid paralleelselt eesti ja vene keeles.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on sündivatele lastele raamatute kinkimise eesmärk lugemise propageerimine, sest lugemise tähtsusele hariduse ja harituse seisukohast on vaja kahjuks järjest suuremat tähelepanu pöörata. Vähemtähtis ei ole ka asja kultuuripoliitiline aspekt.
„Meil kõigil on lapsepõlves olnud oma esimene lemmikraamat, mida hiljemgi vaadates ja lugedes läheb süda soojaks. Meie soov on, et tulevaste laste jaoks oleks esimene lemmik lapsepõlveraamat ikka eesti autorite looming,” lausus Laine Jänes.
Raamat antakse lapsevanematele maakondade perekonnaseisuametites või kohalikus omavalitsuses lapse sünni registreerimisel.

Moonika Oras, Tallinna Teataja, jaanuar 2009

Heiki Vilepi uue lasteraamatu "Une-Mati udujutud" esitlus 9. veebruaril Eesti Lastekirjanduse Keskuses
6.02.2009

PRESSITEADE

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn
Info tel.: 61 77 230

Esmaspäeval, 9. veebruaril kell 12.30 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Tallinn, Pikk 73) uut lasteraamatut Heiki Vilepilt.
Raamat “Une-Mati udujutud” on lustakas raamat, mis sobib lugemiseks igas vanuses lastele ja isegi emmedele-issidele.
Juttu tuleb sukast ja saapast, kes käisid ühes kohas tööl, taskuvaras Tarmost ja kotipoiss Kostjast, nael Niilost, kelle suureks unistuseks oli saada haamriga vastu pead, päkapikk Albertist, kelle pea paljudest pikkadest paidest kiilaks kulus, rock-muusikute Hendriku ja Jaagupi kummalisest lapsepõlvest ja sellest, kuidas Une-Mati heade inimeste käest peksa sai.
Koos autoriga tuleb kohale ka raamatu illustraator Ott Vallik.
Oodatud on kõik lapsed igas eas.

KÜSITLUS: Kui kõrge suitsupaki hind paneks suitsetamisest loobuma?
05.02.2009, Maaleht

Mõne aastaga on sigaretipaki hind mitmekordistunud ning ka suitsetamisest loobunud meeste arv hakkab tõusma.

MAIL SILDOS,
viiuldaja

Raske sellist piiri seada, niigi on sigarettide hind praegu kõrge, juba viimase piiri peal. Mark, mida mina tõmban, maksab 40 krooni ringis ja mul kulub seda umbes pakk päevas. Üks patt peab ju inimesel olema, muidu oleks ta ingel.
Eks suitsetamise mahajätmine sõltub osaliselt ka hinnast, aga mina jätaksin maha, kui tervis seda nõuab. Täiskasvanud inimene võiks ise otsustada, kas ta suitsetab või mitte. Oma tuttavate hulgas pole ma suitsetajate arvu vähenemist eriti märganud, pigem on neid samapalju.

HEIKI VILEP,
kirjanik

Kui pakk maksaks isegi 300 krooni – ikka suitsetaksin. Hind ei mõjuta, sest kui oled ikka 30–40 aastat suitsetanud, siis niisama lihtsalt ikka ei loobu. Aga jah, naljaga pooleks võib öelda, et kui pakk hakkaks maksma 3200 krooni, siis jätaksin küll maha.
Paaril korral olengi loobunud, lausa mitmeks kuuks. Ent inimene peab seesmiselt olema veendunud, et mahajätmine on õige tegu – minul seda valmisolekut järelikult veel polnud.
Alustasin juba 1976. aastal ja praegu tõmban päevas pool pakki kuni pakk. See on motoorne lisategevus, ilma selleta ei saa. Aga kui tervis jupsima hakkab, siis kavatsen maha jätta.

RAIVO JÄRVI,
kunstnik ja Riigikogu liige

Mina suitsetan sigarillosid, mida ei tõmmata alla ning mida ei kulu nii palju kui tavalisi sigarette. Päevas kulub mul 3–4 sigarillot, mille hind on 7–8 krooni tükk.
Olen äärmiselt ebapraktiline inimene, mul pole kunagi pangas raha olnud, nii et ma arvan, et hinnast minu suitsetamine ei sõltu. Ma ei loobuks – mulle kui kunstnikule on vaja töösse pausi teha, sigarillot suitsetada ja mõtiskleda.
Uuringute järgi hind suitsetamisest loobumist ei mõjuta, pigem avaldavad sellele mõju määrused, nagu toitlustusasutustes suitsetamise keelamine. Tervis muidugi ka.
Mulle tundub, et üldiselt on suitsetajate arv vähenenud, aga kindlasti mitte kunstnike ega teiste loovate inimeste ringkondades.

SULEV TEPPART,
näitleja

Minu arvates ei ole hind loobumisotsuse juures kõige tähtsam. Olulisemad on muud mõjurid, nagu teatav sotsiaalne muster ja traditsioonid. Hind on ainult majandusliku olukorra peegeldus, ehkki see lööb kindlasti rahakoti pihta.
Mina valmistan end mõtteliselt loobumiseks ette. Praegu suitsetan vahelduva eduga, pingelistel päevadel kulub pakk, aga mõnikord saan ühe pakiga kaks päeva hakkama. Suitsumehestaa˛i on pool elust.

RENO LAIDRE,
Elva linnapea

Ei oska vastata, sest ma ise ei suitseta – pole leidnud ühtegi head põhjust, miks seda tegema peaksin.
Aga majandusteoreetiliselt peaks hinnatõus suitsetamisest loobumisele kaasa aitama küll, ikka ju vaadatakse hindasid. Loobumisotsust aitaks teha ka teadvustamine, et suitsetamine on kahjulik. Samuti sõpruskond ja harjumused. Minu sõprade hulgas suitsumehi peaaegu polegi.

Tartlasi haaravad elulooraamatud ja koolikirjandus
03.02.2009

2008. aastal käis Tartu Linnaraamatukogus iga päev umbes 2020 inimest ja nii lugejate, külastuste kui laenutuste arv näitas kasvutendentsi. Nagu kauplustes nii ka raamatukogus haarasid lugejad suure huvi ja õhinaga elulooraamatute järele, aga laenutuse edetabeli tipus püsis vääramatult koolikirjandus.
Raamatukogu lugejaks on end registreerinud ligi 36 000 inimest. Neist 30 000 ringis on nn aktiivseid lugejaid, kes laenavad aasta jooksul raamatukogust ka midagi koju ja just nende arv kasvas eelmisel aastal 800 võrra. Külastusi kogunes aasta peale
orig
615 000, mis on ca 20 000 võrra enam kui 2007. aastal. Laenutuste arv ulatus 1,25 miljonini, siingi oli kasv ca 14 500 laenutust. Aasta jooksul on laste osakaal raamatukogu külastajate hulgas kasvanud Õpilased loevad kõige rohkem «Tõe ja õiguse» I osa ja «Rehepappi».
Foto: Peeter Langovits.
umbes 18 000 võrra. Märgata võib ka tendentsi, et venekeelse ilukirjanduse laenutuste arv pisitasa väheneb ja ülejäänud võõrkeelse ilukirjanduse oma kasvab (kasv ca 4000).

Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul on 2007. aasta statistikas ilmsiks tulnud langustendents peatunud ja isegi kasvu suunas pöördunud. Positiivsele pöördele aitas kindlasti kaasa uue lugemistoa avamine Raekoja platsil ja terve rida pisiasju, mida võib ka uuteks teenusteks nimetada: bestsellerite laenutamine nädalaks, raamatukottide, mälupulkade ja kõrvaklappide laenutamine. Kindlasti toovad inimesi raamatukokku ka erinevad sündmused, olgu need siis muinasjututunnid, kirjanikega kohtumised, filmiõhtud, näitused.

Kuna pooled linnaraamatukogu lugejatest on õpilased või üliõpilased, siis ei ole midagi üllatavat selles, et ilukirjanduse laenutuste edetabeli tipus on koolikirjandus. Õpilased loevad kõige rohkem «Tõe ja õiguse» I osa ja «Rehepappi», väliskirjandusest Remarque\'i «Läänerindel muutusteta» ja Salingeri «Kuristik rukkis». Jättes koolikirjanduse kõrvale, olid lugejate lemmikud eesti kirjandusest Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu», Jaan Krossi «Kallid kaasteelised» ja Andres Anvelti «Punane elavhõbe» ning tõlgitud ilukirjandusest prantslanna Anna Gavalda «Koos, see on kõik», Paulo Coelho raamatud, Aleksandra Marinina, Ann Grangeri jpt kriminaaalromaanid.

Ka luuleraamatute edetabelis annab tooni koolis soovitatud kirjandus (M. Under, J. Liiv). Kaasaegsetest autoritest on kõige loetavamad Doris Kareva, Heiki Vilep ja Priidu Beier. Kui kahe esimese puhul on ilmselt oma osa emakeeleõpetajate soovitustel, siis P. Beieri «Saatmata kirjade» puhul küll lihtsalt lugeja huvi oma kaaslinlase loomingu vastu.

Teadmiskirjanduse e. mitteilukirjanduslike raamatute edetabeli on vallutanud elulooraamatud Helgi Sallost, Ita Everist, Katrin Karismast jne. Järgnevad «Psühholoogia gümnaasiumile», Epp Petrone «Roheliseks kasvamine» ja Ian Kershaw «Hitler». Hetkel on kõige nõutavamad raamatud (loe: kõige pikema järjekorraga) Mihkel Raua «Musta pori näkku» ja Maire Aunaste «Viis aastat peidus». Lisaks elulooraamatutele on pikk järjekord ka Stephanie Mayeri noorsooromaanile «Videvik».
2008. aasta laenutuste edetabelid on väljas raamatukogu kodulehel www.luts.ee

Toimetas Tiit Reinart, reporter

Päkapikk pidas kommionu ametit
14.01.2009, Raimu Hanson, Tartu Postimees

Paksu metsa sees elas päkapikk Albert, kes jagas nii palju saiu kolme pika pai eest, et ta pealagi kulus kiilaks. Tema naine läks vaesusest tüdinuna minema, sest andis ju päkapikk saiad ära ilma rahata.

Jõuluvana soovitas vanal, paksul ja kiilakal päkapikul hakata piilujaks ja kommionuks. Albertil tuli akende taga passida, ega lapsed pahandust tee. Kui mõni võrukael oli üleliia ulakas, siis tema sussi sisse päkapikk kommi ei pannud.

«Juba tükk aega enne jõulusid hakkasid levima jutud, et liikvel on kiilakas päkapikk, keda hüütakse Nuhk Albertiks,» kirjutab Heiki Vilep oma uusimas raamatus.

Neid komme, mis ulakatest üle jäid, püüdis päkapikk headele lastele jagada. «Ta pakkus
orig
kommi otse tänaval ja parkides, koolimajade treppidel ja üldse – kus juhtus,» kirjutab Vilep.

«Kuna aga inimesed on vahel väga õelad, siis hakkas peagi levima ka jutt, et Nuhk Albert on poole kohaga Kommionu.» Päkapikule said saatuslikuks kolm pikka paid iga värske saia eest, mida ta paksus metsas küpsetas – juuksed kulusid paitamise peale ära. Fragment Ott Valliku alias Moritza illustratsioonist Heiki Vilepi raamatus «Une-Mati udujutud».

Udujuttude tegelased

Vilepi uusimas raamatus «Une-Mati udujutud» on teisigi tegelasi, kes on kirja pandud ühtviisi nii lapsi kui ka nende vanemaid, raamatu ettelugejaid silmas pidades.

Ühes udujutus käivad üheskoos tööl sukk ja saabas, teine lugu pajatab taskuvaras Tarmost, kes varastab taskuid, ja kotipoiss Kostjast, kes kogub kotte.

Ja näiteks jutus «Jaagup ja Hendrik» on juttu laululembesest poisist Hendrikust, kes tahtis täheks saada ja kõndis seepärast taevale lähemal, katusel. Samuti laulda ja laule teha armastav Jaagup käis ka katusel, kuid mitte ärkvelolekus, vaid unes.

Kahekümnes raamat

«Une-Mati udujutud» on Heiki Vilepi 20. raamat ja ühtlasi 18. lasteraamat. Kõik 20 on ilmunud 21. sajandil, alates aastast 2001.

Nii nagu mitmed teisedki tema teosed, on ka äsja ilmunud jutukogumiku illustreerinud Ott Vallik alias Moritz.

Esimeses Vilepi lasteraamatus «Tere!» (2002) on kunstnik joonistanud samuti ühe tegelase kiilaspäiseks. See on onu Artur, kes saab ema käest kukla peale laksu iga kord, kui ta napsab praepannilt kartuliviilaka.

Rohkem või vähem saavad ennast kiilakate meeldivasse seltskonda lugeda ka kirjanik Heiki Vilep ja siinse uudisloo kirja pannud reporter.

Heiki Vilep

• Lastekirjanik ja luuletaja Heiki Vilep sündis 27. märtsil 1960 Tartus.
• Raamatudebüüdi tegi ta luulekoguga «Alateadvuse alla» aastal 2001.
• Aastal 2008 ilmus tema neli raamatut lastele – jutukogu «Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja», ulmeromaan «Horlok ja Ürgvärava võti», luulekogu «Kellakägu» ja jutukogu «Une-Mati udujutud».

Iga sündiv laps saab kingiks raamatu „Las laps loeb“
16.01.2009

2009. aastal sündivad lapsed saavad kingituseks oma esimese raamatu “Las laps loeb”, mille koostajaks on lastekirjanik Heiki Vilep ning pildid on joonistanud Kirke Kangro. Samalaadse raamatu saavad endale ka 2010. ja 2011. aastal sündivad lapsed.

Raamat on mõeldud väikelastes lugemis- ja raamatuhuvi äratamiseks, eesti kirjanike loomingu ette- ja kooslugemiseks. Kogumik „Las laps loeb“ sisaldab luuletusi ja jutukesi lastekirjanikelt, kelle hulgas nii Heljo Mänd, Leelo Tungal, Olivia Saar, Aino Pervik kui ka Jaan Kaplinski, Peeter Volkonski, Aidi Vallik, Wimberg ja paljud teised.

Tasuta raamat antakse lapsevanematele laste sünni registreerimisel maakondade perekonnasisuametites või kohalikus omavalitsuses, tiraa˛ on 16 500 eksemplari. Osal tiraa˛ist on esimese poogna tekstid paralleelselt eesti ja vene keeles.

Kogumiku väljaandmist korraldas sihtasutus Kultuurileht, ilmumist toetasid kultuuriministeerium, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu.

Samalaadseid projekte on viidud ellu ka mujal maailmas. Näiteks Rootsis kingitakse alates 1980. aastatest vastsündinutele raamatuid, mis sisaldavad tavaliselt sadakond populaarset lastelaulu, -luuletust ja jutukest tuntud autoritelt ning illustratsioone Rootsi parematelt illustraatoritelt läbi aegade.

Eestiski on varem lastele raamatuid kingitud, 1. veebruari 1938. aasta “Päevalehest” võib lugeda: “Rakvere linna pereseisuametis antakse edaspidi lapse sünni registreerimisel igale emale kingiks O. ja H. Madissonide raamat “Meie laps”. Raamatule märgitakse ka noore kodaniku nimi”. Tookord ei olnud aga tegemist jutu-, vaid nõuanderaamatuga.
2008. aastal andis Eesti Lastekirjanduse Keskus peamiselt kultuuriministeeriumi rahalisel toel välja rahva- ja lasteluule ning jutukeste kogumiku „Minu esimene raamat“.

http://www.kul.ee/

Kultuuriministri uue aasta vastuvõtt
12.01.2009

12.01.2009 kl. 14.00 - 16.00 toimus Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis kultuuriminister Laine Jänese uue aasta vastuvõtt Eesti kultuuritegelastele.