Vaikuse hääled

Hinnatud 5.00/5 2 kliendi hinnangu põhjal
(2 arvustused)

6.00

Ilmumise aeg: Juuni 2004
Lk-de arv: 48
ISBN: 9985-9456-8-9
Formaat: A-5
Kujundus: Margus Nõmm
Illustratsioonid: Ott Vallik
Trükkinud: AS Greif
Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital

Demo

Kirjeldus

Lugu sellest, kuidas Mihkel metsas vaikuse hääli kuulab. Trükitähtedes.

Lisainfo

Kaal 0.2 kg
Mõõtmed 21 × 15 × 1 cm

2 arvustust tootele Vaikuse hääled

  1. Hinnanguga 5 / 5

    Berit Nuka

    Vilepilt ja Moritzalt ilmus uus lasteraamat

    Reedel esitlesid kirjanik Heiki Vilep ja kunstnik Ott Vallik Haapsalus oma uut lasteraamatut “Vaikuse hääled”.
    Tartlase Vilepi kirjutatud lugu räägib poisist, kes armastab üle kõige lärmi. Kui aga ükskord maal vanaema-vanaisa juures külas olles läheb elekter mitmeks päevaks ära, õpib ta kuulama ka vaikusest kostvaid hääli – kellade omavahelist vaidlust, udu ja liivaterade jutuvada.
    Vilep ütles, et tema lood sünnivad täiesti juhuslikult mingitele meenutustele tuginedes. Väga tähtsaks pidas ta kõigi seni ilmunud raamatute illustratsioonide osa. “Ilma piltiteta oleks see tavaline väike jutuke,” ütles ta viimasest raamtust kõneldes.
    Haapssallase Ott Valliku – kunstnikunimi Moritz – illustratsioonid on valminud Vilepi lugude põhjal ning kunstnik ütles, et joonistamine võtab kirjutamisest palju rohkem aega, viimase raamatu puhul näiteks neli kuud.
    “Kui Ott joonistaks kiiremini, võiks välja anda viis raamatut kuus,” naljatles Heiki Vilep.
    Sagedamat raamatute väljaandmist takistab ka rahapuudus. “Vaikuse hääled” on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel ning Vilepi sõnul ootab veel seitse raamatut samast allikast raha.
    Esitlusel meenutas Vilep ka äsjalahkunud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. “Ta on minu iidol,” ütles Vilep.
    Vilepi ja Valliku koostöös sündinud raamatud on laste hulgas populaarsed. Koos oma emaga esitlusel käinud kuueaastane Kaisa Marie Sipelgas ütles, et talle meeldivad Heiki Vilepi raamatud sellepärast, et need on naljakad ja huvitavad. Tema ema Epp Mitt pidas Vilepi luuletusi ja lugusid lahedaks.
    Kõik esitlusel olnud lapsed said autorite autogrammidega raamatu “Vaikuse hääled” kingituseks kaasa.

    Berit Nuka, Lääne elu

  2. Hinnanguga 5 / 5

    Arvo Uustalu

    Onu Vilep püüab vaikust
    Linnaleht, 18. juuni 2004

    Eesti lastekirjanduse loorberitega pärjatud isade hulka kandideeriv Heiki Vilep on taas maha saanud toreda raamatuga. Sedapuhku on rohkete värviliste Moritza illustratsioonidega teos pealkirjaks saanud “Vaikuse hääled”. Jutt on suunatud küll hilisele lasteaiale, kuid nagi ikka jätab Vilep ülemise ja alumise vanusepiiri huviliste enda paika panna. Onu Vilepiga rääkis Arvo Uustalu.

    Millest raamat räägib?

    Tegemist on Mihkli-nimelise poisiga, kelle päevad kulgevad, nagu enamikul linnalastel, kaunis lärmakalt. Arvutimänge mängides peab ikka hääletugevus põhjas olema ja muusikakeskusest pigistatakse viimane välja. Ema-isa ei saa omavahel enam hästi rääkidagi, kui poeg parasjagu lustib.
    Ühel päeval sõidab pere maale vanavanemate juurde. Maja asub sügaval metsa sees. Niigi vaikses elamises kaob korraga elekter ja maad võtab kõrvus kumisema panev vaikus. Mihkel läheb igavusest metsa, kus hakkab juhtuma imelikke asju. Muidu täiesti vaikivana tuntud udu hakkab poisiga rääkima ja tõstab ta koos endaga puude latvade kohale. Liivale pikali heites tutvub Mihkel liivaterade maailmaga ja käib neil külas. Tuleb välja, et liivaterad on kaunis jutukad. Tagasiteel vanavanemate tallu kuulab Mihkel pealt kahe vana männi vestlust. Vaikivate asjade hääled on poisi teadvuses oma koha leidnud ja pole kaugeltki vhem huvitavad kui lärm, mida ta ise päevast päeva tekitab.

    Kodused asjad vaikivad?

    Ei vaiki nad midagi. Isegi kardinad unistavad kuuldavalt pruudiloori karjäärist ja kellad vaidlevad maailma asjade üle.

    Palju sul nüüd neid lasteraamatuid kokku on?

    Esimene oli luulekogu Tere!. Siis tuli jutt lohakast poisist Janist ja kaosekollidest, pealkirjaks Kapiukse kollid. Järgmiseks jällegi luulekogu Minu laul ja viimane oli juba kooliealistele suunatud jutukogumik Lendav õunapuu. Viimase nimilugu on eriti hingeülendav. Nimelt satub seal koolipoiss Roland täbarasse olukorda, sest on ära lõhkunud palju asju, sealhulgas murdnud pooleks noor õunapuu. Nähtamatutw lõhutud asjade vägagi reaalse kättemaksu järel hakkab Roland lõhkumist heastama. Lõpuks istutab ka uue noor õunapuu. Puukene sümboliseeribki Rolandi hinge allesjäävat soojust õilsast teguviisist ja jälgib lendava õunapuuna ka edaspidi tema tegemisi.

    Ega vist enam millestki kirjutada ole?

    Siiski, siiski. Tahaksin trükki anda pisut muinasjutumaigulist juttu pealkirjaga “Jani seiklused Varjudemaal”. Selles on tooniandvaks teemaks laste hirm pimeduse ees ja une-eelse krabinatekuulamise käsitlus. Kõlab naljakalt, aga mis teha. Need hirmud on ju täitsa loomulikud ja olemas. Raamatus püüan omal viisil asja seletada ja pea peale pöörata. Tulevast raamatut illustreerib noor arvutigraafikast sissevõetud kunstnik Kait Kübar.
    Minu põhipartneriga kunstnike seas Moritzaga jätkame koostööd lasteraamatute sarja Liisu tegemisel. Samuti teeme koos pikemat ulmejuttu.

    Millal on esitlus?

    Pühapäeval. Aga ülejärgmisel. Wilde pubis.

    Arvo Uustalu

Lisa arvustus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.