AVALEHT   RAAMATUD   LASTELAULUD   RAAMATUPOOD   UUS   ÜRITUSED   MEEDIA   KONTAKT Raamatud Teiste hulgas Lasteluule Lastejutud Jutukogumikud Lastelaulud Luule Romaan Laulusõnad Mina tõlgin Mind tõlgitakse Koostamised Kampaaniad   Prindi Kapiukse kollid planeedil X   OLI AASTA 2427. KAUGETELE PLANEETIDELE LENDAMINE OLI MUUTUNUD IGAPÄEVASEKS ASJAKS. IGASUGU KAUPADEGA TÄIDETUD TÄHELAEVAD SÕELUSID MAAILMARUUMIS EDASI-TAGASI JA TOIMETASID PEALE KAUPADE KA INIMESI PLANEEDILT PLANEEDILE. NII JUHTUSKI, ET KAKS POISSI – OTT JA HEIKI – PANDI KOOS PAKKIDEGA ÜHE KAUBALAEVA PEALE, MIS PIDI LENDAMA PLANEEDILE „K-7“. NENDE EMMED-ISSID OLID JUBA VAREM SINNA PUHKUST VEETMA JÕUDNUD JA KUI KOOL LÄBI SAI, SAADETI POISID NEILE JÄRELE NAGU PAKID.     TÄHELAEVA ÜMMARGUSEST AKNAST PAISTIS VEEL HELESININE KETTAKE NIMEGA MAA. MEIE SUUR JA ILUS KODUPLANEET OLI KAUGENEDES KAHANENUD TILLUKESEKS HELENDAVAKS MÜNDIKS. PÄIKE PAISTIS MUSTAS TÜHJUSES ERITI EREDALT JA TÄHED SÄRASID PALJU HELEDAMALT KUI MAA PEALT VAADATES. „JUBE IGAV ON,“ ÜTLES SEITSMEAASTANE HEIKI OMA REISIKAASLASELE OTILE. „MÄNGIKS ÕIGE MIDAGI? KASVÕI TRIPS-TRAPS-TRULLI, NÄITEKS?“ „TITA OLED VÕI?“ NAERIS OTT. „AGA OLGU PEALE, LUGEDA MA ENAM EI VIITSI JA TAEVATÄHTEDE VAHTIMINE ON KA ÄRA TÜÜDANUD.“ HEIKI VÕTTIS KAPIST VIHIKU JA REBIS SEALT RUUDULISE LEHE. LAUAKS VÕTSID NAD SÜLEARVUTI JA MÄNG VÕIS ALATA. KUI POISID OLID OMA POOL TUNDI MÄNGINUD JA KUMMALGI KORDAGI VÕITA EI ÕNNESTUNUD, ARVAS OTT: „TEAD, SELLES MÄNGUS EI SAAGI VÕITA!“ „MUIDUGI EI SAA, SEE ON JU SIILILEGI SELGE,“ TEADIS HEIKI, „AGA MA OOTASIN, KUNI SA HAJAMEELSEKS MUUTUD JA KOGEMATA VALESSE KOHTA RISTI VÕI NULLI PANED.“ „HEA KÜLL,“ OLI OTT NÕUS. „MÄNGIME NIIKAUA, KUNI ÜKS MEIST VEA TEEB.“ NII MÄNGISIDKI NAD PAAR TUNDI JÄRJEST JA IGA KORD, KUI PABER RISTE JA NULLE TÄIS SAI, KÄGARDAS ÜKS NEIST SELLE KOKKU JA VISKAS ÜLE ÕLA. KUNA KOSMOSELAEVAS ON KAALUTA OLEK JA KÕIK ASJAD, MIS KINNITATUD POLE, HÕLJUVAD ÕHUS, SIIS JÄID KA PABERINUTSAKAD MÖÖDA TÄHELAEVA RINGI HULKUMA. LÕPUKS HÕLJUS ÕHUS JUBA PÄRIS KORRALIK PABERINUTSAKATE PILV. „PEAKS VIST KORISTAMA?“ ARVAS OTT.     „ÄH, MINA KÜLL PRAEGU EI VIITSI,“ ÜHMAS HEIKI. „MA SÖÖKS PAREM MIDAGI.“ TA AVAS LIHAKONSERVI JA HAKKAS SELLE SEES USINASTI KAHVLIGA URGITSEMA. OTT IMES TUUBIST MAGUSAT MARMELAADI JA RÜÜPAS KINNISEST KÕRREGA PUDELIST MAHLA PEALE. „PÄRIS HEA OLI!“ KIITIS HEIKI, KUI OLI SÖÖMISE LÕPETANUD. NÜÜD TULI TALLE HIRMSAT MOODI UNI PEALE JA SELLE ASEMEL, ET KONSERVIKARPI PRÜGIKONTEINERISSE VIIA, PANI TA SELLE HOOPIS ENDA KÕRVALE HÕLJUMA. „MA LASEN PISUT SILMA KINNI,“ ÜTLES TA OTILE JA NATUKESE AJA PÄRAST NORISESKI JUBA VAIKSELT. OTT VAATAS MAGAVAT HEIKIT JA TEMAGI SILMAD KIPPUSID VÄGISI KINNI. „OLGU PEALE, PUHKAME,“ ÜTLES TA TASA JA SUIKUS SAMUTI UNNE. MARMELAADITUUB JA PLASTMASSPUDEL UJUSID TA KÄEST PABERIPILVE SISSE RINGI LENDAMA. KOSMOSELAEVA REISIJATEKABIIN SARNANES NÜÜD TAGAHOOVIGA, KUS TUUL PABEREID RINGI LENNUTAB. SEDAPUHKU UJUSID PABERITE HULGAS VEEL KONSERVIKARP, KAHVEL, MARMELAADITUUB JA PLASTMASSPUDEL, PAAR PASTAKAT, SÜLEARVUTI JA MUUD PUDI-PADI. HEIKI EI TEADNUD TÄPSELT, KUI KAUA TA MAGANUD OLI, AGA ÄRKVELE EHMATAS TEDA SEINAKAPI POOLT KOSTEV MÖIRATUS. „SEDA EI SAA OLLA,“ ARUTLES POISS. „ME OLEME AVAKOSMOSES JA PEALE MEIE KAHE EI OLE SIIN MITTE KEDAGI.“ NIIPEA, KUI TA OLI JÕUDNUD OMA MÕTTE ÄRA MÕELDA, KOSTIS KAPI POOLT ÕÕNSAT VASTIKUT NAERU. LÄBI MADALAHÄÄLSE HULLUMEELSE NAERU AGA KOSTIS KELLEGI PEENIKEST ITSITAMIST. „TOOHOH!“ VIRGUS NÜÜD HEIKI TÄIELIKULT ÄRKVELE. „MIS NALI SEE NÜÜD ON?“ TA VAATAS OTI POOLE, AGA OTT MAGAS SUU LAHTI SÜGAVAT UND. HEIKI HEITIS PILGU SELJA TAHA, KUID EI NÄINUD PEALE HÕLJUVA PRAHIPILVE MITTE MIDAGI. „KAS MA HAKKAN HULLUKS MINEMA VÕI?“ KÜSIS TA ENDALT. „SEDA VÕIB JUHTUDA KÜLL,“ KÕMISTAS SEINAKAPI POOLT MADAL BASSIHÄÄL, „JA ÜSNA VARSTI. HAAA–HAAAA–HAAA!“ TAAS ITSITAS KEEGI PEENIKESE HÄÄLEGA KAASA NAERDA: „HI-HI-HI-HI-HIIIIIII!“ VAHEPEAL OLI JUBA AEG SINNAMAALE JÕUDNUD, ET TÄHELAEV OLEKS PIDANUD HAKKAMA MAANDUMA PLANEEDIL K-7. „OTT!“ RAPUTAS HEIKI KAASLAST ÕLAST. „OTT, ÄRKA ÜLES!“ OTT AVAS UNESEGASED SILMAD JA VAATAS HEIKILE KÜSIVALT OTSA. „MIS LAHTI?“ „TEAD MIS, MA HAKKAN VIST HULLUKS MINEMA,“ PUTERDAS HEIKI. „MA KUULEN JUBA HÄÄLI!“     OTT LÕI KÄEGA JA VAATAS JUHTIMISPULTI. EKRAANIL PUNETAS TÄIES HIILGUSES TÄIESTI VÕÕRAS PLANEET. „KUULE, HULLUMEELNE, ME OLEME JU HOOPIS VALES KOHAS! PLANEET K-7 ON JU TÄITSA HELESININE NAGU MAAGI. SEE SIIN AGA PUNANE MIS PUNANE!“ PUNANE PLANEET MUUDKUI LÄHENES JA LÄHENES. TÄHELAEVA PARDAARVUTID HAKKASID TEGEMA ETTEVALMISTUSI MAANDUMISEKS. „PANITE NIHU, JAH?“ ITSITAS PEENIKE HÄÄL SEINAKAPI POOLT. OTT AJAS SILMAD SUUREKS JA VAATAS HEIKILE HIRMUNULT OTSA. „JAJAH,“ NOOGUTAS HEIKI. „NII ET SINA KUULED KA NEID HÄÄLI?“ „ME MUUTSIME NATUKE SIHTPUNKTI!“ KÕMISTAS BASSIHÄÄL KAPIST. POISID VAATASID ÜKSTEISELE OTSA JA OLID HIRMUNULT MÕNDA AEGA VAIT. „VAATAME ÜLE, KUHU ME SATTUNUD OLEME!“ SOSISTAS OTT. „ÄKKI ANNAB NEED OLEVUSED LAEVAST VÄLJA MEELITADA...“ HEIKI NOOGUTAS MÕISTVALT JA ÜTLES KÕVA HÄÄLEGA: „KAAMERA VÕTAME IKKA KAASA, EKS!“ POISID KUULSID, KUIDAS PARDAARVUTI KENA NAISHÄÄL KUULUTAS, ET PLANEEDI X ÕHK ON INIMESELE OHUTU JA OOTASID TÄHELAEVA MAANDUMIST. PEAGI TUNDSID NAD JÄRSKU NÕKSATUST JA TÕUSID, ET SUUNDUDA UKSE JUURDE. „MIS ME SELLEGA TEEME?“ OSUTAS HEIKI PLANEEDI RASKUSJÕU MÕJUL PÕRANDALE PUDENENUD PRAHILE. OTT AVAS TÄHELAEVA UKSE JA HINGAS SISSE PISUT VEIDRAVÕITU LÕHNAGA ÕHKU. „ÄH, SIIN JU RUUMI KÜLL!“ NÄITAS TA KÄEGA TAAMAL KÕRGUVATE MÄGEDE POOLE. „VISKAME LIHTSALT VÄLJA JA KÕIK.“     NII NAD TEGIDKI – LOOPISID ESMALT KOGU PRAHI SIHITULT VÄLJA JA ALLES SIIS ASTUSID ISE PUNASE PLANEEDI PINNALE. „KUI ILUS!“ ÕHKAS HEIKI JA IMETLES TEMA EES LAIUVAT PLANEEDI X PUNAKAT MAASTIKKU. „TÕEPOOLEST,“ MÄRKIS KA OTT. SALAMAHTI PIILUSID MÕLEMAD ÜLE ÕLA TÄHELAEVA UKSEAVAUSE POOLE. KAUA EI PIDANUDKI NAD OOTAMA, KUI LAEVA SISEMUSEST KOSTIS VÕIGAST MÖIRGAMIST. „MIS AJAST SEINAKAPID MÖIRGAVAD?“ PÜÜDIS OTT NALJATADA. „LÄHME ÕIGE VAATAME SELLE ASJA ÜLE!“ KUI POISID TAGASI LAEVA SISEMUSSE JÕUDSID, RONIS KAPIUKSE PUIDUMUSTRI PEALT PARASJAGU MAHA VÄGA SUURE HABEMEGA OLEVUS. TAL OLI KAKS JÄMEDAT SARVE PEAS JA TEMA KÄED MEENUTASID KAHEKSAJALGSE KOMBITSAID.     „PÕGENEME!“ KARJUS OTT. „KUHU?“ KARJUS HEIKI JA NAD PISTSID UMMISJALU JOOKSU MÖÖDA PUNAKA TOLMUGA KAETUD LAGENDIKKU. KUI KAUGUS LAEVAST OLI JUBA PIISAVALT OHUTU, ET TAGASI VAADATA, JÄID NAD SEISMA. TÄHELAEVA UKSEST HAKKASID ÜKSTEISE JÄREL VÄLJUMA ERITI VEIDRAD TÜÜBID. PÄRAST MAANI ULATUVA HABEMEGA SELLI VÄLJUS SINISE KARVASE KERE JA ROHELISE PEAGA KOLL. TEMA ROHELISEST PEAST TURRITASID VÄLJA TERAVAD OGAD. JÄRGMISEL OLI JÄLLE KERE ROHELINE JA TA KANDIS PEAS KOLLAST TORUKÜBARA MOODI ASJANDUST. KÜBARA SEES HÜPLESID ÜLES-ALLA KÜMNED SILMAMUNAD. SIIS ASTUS UKSELE SUITSUPAKI SARNANE VENNIKE, KES PASUNDAS MUUDKUI TULIPUNASESSE RUUPORISSE: „KITUN KÕIK ÄRA, KITUN KÕIK ÄRA!“ NÜÜD PISTIS PEA VÄLJA KOTA-KOLLA. PEA ASEMEL OLI TAL RIPPUVATE PAELTEGA SUUR VANA KETS. TA AJAS SELJA SIRGU, PUNNITAS KÕHU ETTE JA RINGUTAS: „MIS PEATUS SEE SIIN SELLINE ON?“ KÕIGE LÕPUKS TULI NÄHTAVALE TÄIESTI MÕTTETU KOTI VÄLIMUSEGA KOLL. KUI TAL POLEKS OLNUD KAHTE PIKA VARRE OTSAS TILPNEVAT SILMA, OLEKSKI VÕINUD TEDA PIDADA TÄIESTI MÕTTETUKS KOTIKS. „JEHUUUUUU!“ HÕISKAS HABEMIK JA HAKKAS KOHAPEAL KEERUTAMA. JÄRJEST KIIREMINI JA KIIREMINI, KUNI SARNANES LÕPUKS VURRIGA. SIIS KALLUTAS TA ENNAST KÜLJELE JA TUISKAS MÖÖDA LAGENDIKKU TOLMUTAMA. „NAGU KEERISTORM!“ ARVAS HEIKI. „TORNAADO!“ TEADIS OTT KEERULIST SÕNA.     NATUKESE AJA PÄRAST OLI KÕIK MATTUNUD TOLMU SISSE. OTT JA HEIKI TAGANESID IGAKS JUHUKS TÄHELAEVAST VEELGI KAUGEMALE. LÕPUKS JÕUDSID NAD MINGI VÄGA SUURE KRAAVI SERVALE. SEE HIIGELSUUR KRAAV MEENUTAS KUIVANUD JÕE SÄNGI. NII KAUGELE, KUI SILM ULATUS, EI OLNUD VETT KÜLL NÄHA. „KUULE, HEIKI,“ ÜTLES OTT KAUGUSSE VAADATES, “SEE HIIGELKRAAV JOOKSEB JU TIIRUGA MEIE LAEVA JUUREST LÄBI. KUI ME MÖÖDA PÕHJA LÄHEME, SIIS EI NÄE KOLLID MEID ÜLDSE JA ME VÕIME VAIKSELT LAEVA JUURDE HIILIDA!“ HAKKASIDKI SIIS HEIKI JA OTT MÖÖDA KUIVA JÕEPÕHJA ASTUMA. VARSTI JÕUDSID NAD PÄRIS TÄHELAEVA LÄHEDALE JA HEIKI RONIS KRAAVISERVALE PIILUMA. „MIS SA NÄED SEAL?“ KÜSIS OTT TASA. „NAD LOOBIVAD MEIE LAEVAST ASJU VÄLJA!“ SOSISTAS HEIKI. VAHEPEAL LOOBIVAD NAD SEDA MÕTTETUT KOTTI KA VÄLJA, AGA SEE RONIB MUUDKUI TAGASI. „MIS ME NÜÜD TEEME?“ VAATAS OTT ÜLES HEIKI POOLE. „MIS ME IKKA TEEME,“ LAIUTAS HEIKI KÄSI, „OOTAME ÄRA, KUNI NAD OMA MARUTAMISE LÕPETAVAD JA MINEMA LÄHEVAD.“ ROHELISE OGAPEAGA KOLL OLI RONINUD KOSMOSELAEVA OTSA JA KARJUS SEALT TÄIEST KÕRIST: „HOOGU JUURDE, TOLMUTAJA! NIGELALT PANED!“ TA VAATAS HÜPLEVATE SILMAMUNADEGA KAABUOMANIKU POOLE JA LÕI KULPI: „KAS KÕIK ASJAD ON OMA KOHA PEAL, HÄRRA ÜLEMUS?“ SELLE PEALE VAATASID KÕIK SILMAMUNAD ERI SUUNDADESSE JA HÄRRA ÜLEMUS, EHK KAPI-KOLLA ISE HAKKAS ASJU IGASSE KANTI LAIALI LOOPIMA. TA OLI NAGU VASARAHEITJA – VÕTTIS SÜLEARVUTI, TIIRUTAS SEDA VÄLJASIRUTATUD KÄES ÜMBER ENDA JA LASI SIIS LENDU. „VAUUUUUUUU!“ KARJUS RUUPORIGA KITU-KOLLA. „UUS PLANEEDI REKORD! HURRAAAAAA!“ SELLE PEALE ITSITAS TÄIESTI MÕTTETU KOTT OMA PEENIKESE HÄÄLEGA LAKKAMATULT NAERDA. TA MUUDKUI NAERIS JA NAERIS, KUNI TALLE PINGUTUSEST PRAGU KÕHU PEALE KÄRISES. KUNA MÕTTETU KOTT OLI NIIGI JUBA VIIMASE VÕIMALUSENI PAIKADEGA KAETUD, SIIS JÄI TA KORRAPEALT VAIT JA TOPPIS REBENENUD KOHAST VÄLJARIPPUVAID LILLELISI ALUSPÜKSE TAGASI KÕHTU. SEDA NÄHES PURSKASID KÕIK ÜLEJÄÄNUD KOLLID OMAKORDA NAERMA JA ISEGI TOLMUTAJA TULI UUDISTAMA, ET MIS TOIMUB. „KITUN KÕIK ÄRA!“ KIUNUS KITU-KOLLA JA KOHE TULI KÕIGILE MEELDE, MIS NEIL POOLELI JÄI. KOTA-KOLLA KOHENDAS PEAST RIPPUVAID KETSIPAELU, LASKIS OMA AINUKESEL SILMAL RINGI KÄIA JA KADUS KOSMOSELAEVA SISEMUSSE. VÄLJA TULI TA SÜLETÄIE JALANÕUDEGA, PANI NEED ENDA ETTE MAHA JA HAKKAS KÕRGUSES TURRITAVA PEENIKESE LAEVANINA OTSA MÄRKI VISKAMA. PEAGI HAAKUS TERAVIKU OTSA HEIKI SAABAS.     „KOLM PUNKTI!“ HÕISKAS KOTA-KOLLA. TA OLI OMA SAAVUTUSE ÜLE VÄGA UHKE JA PÜÜDIS NÜÜD ÜLEJÄÄNUD JALANÕUDEGA SAAPALE PIHTA SAADA. KUI SEE TAL LÕPUKS ÕNNESTUS, HÕISKAS TA VEELGI VALJEMINI: „PLÄRAKI! PIHTAS – PÕHJAS! NÜÜD PROOVIME HAAKI VISATA!“ HEIKI JA OTT VAATASID TEINETEISELE OTSA JA VANGUTASID PÄID. „KÜLL OLEKS TORE, KUI SELLEL PLANEEDIL OLEKS ELU,“ HAKKAS HEIKI ARUTLEMA. „JA KUI SELLE PLANEEDI ELANIKEL OLEKS PALJU PRAHTI ...“ MÕTISKLES OTT. „TÄPSELT,“ KIITIS HEIKI TAKKA. „SIIS TELLIKS SUURE-SUURE HUNNIKU PRAHTI JA MEELITAKS KOLLID SELLEGA MEIE LAEVAST EEMALE.“ OTT MÕTLES NATUKE AEGA JA ARUTLES EDASI: „KUI SIINSED ELANIKUD LOEKSID MÕTTEID, SIIS NAD KUULEKSID MEID JA TULEKSID APPI.“     VAEVALT SAI TA NEED SÕNAD ÖELDUD, KUI NENDE PEA KOHALE TAEVASSE ILMUS SUUR TULEDES SÄRAV LENDAV TALDRIK. „OHHOO!“ AJAS KAPI-KOLLA PEA KUKLASSE, NII ET SILMAMUNAD MÜTSI SEEST PUDENESID. „SUUREMÕÕTMELINE SUPITALDRIK!“ KÕIK KUUS KOLLI VAHTISID SUU AMMULI TAEVASSE. „MA KITUN KÕIK ÄRA!“ KIUNUS KITU-KOLLA. KOTA-KOLLA TONKSAS TEDA RIBIDESSE: „OLE VAIT, SIIN SAAB VEEL PULLI!“   Järg raamatus...