AVALEHT   RAAMATUD   LASTELAULUD   RAAMATUPOOD   UUS   ÜRITUSED   MEEDIA   KONTAKT 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002   Prindi Meedia 2010 Lastehommikud         Vilepi esikromaan ilmub Lääne Elus järjejutuna     Tänasest hakkab Lääne Elus järjejutuna ilmuma peamiselt lastekirjanikuna tuntud Heiki Vilepi tänavu ilmunud esimene romaan “Hirm”. Vilep kirjutab raamatust kokkuvõtvalt nii: “Nooremas keskeas mees Eric avastab ühel hommikul, et tal pole naist, autot, töökohta, raha ega suitsu. Tagatipuks elab ta esimesest suuremast linnast mõnekümne kilomeetri kaugusel metsa sees. Teda haarab hirm tuleviku ees. Eksistentsialistlikke mõtteid mõlgutades püüab ta olukorrast välja rabelda romaani kirjutama hakates. Oma teosesse fantaseerib ta iseenda mitmel erineval moel, mitme erineva isiksusena. Vahe reaalsusega on selles, et oma tegelasi ja nende hirme suudab ta erinevalt omaenda reaalsusest kontrollida. Vähemalt esialgu.” “Hirm” on tõlgitud ka vene keelde. Ivar Soopan           Mulle tulid külla 50 Sillamäe pedagoogi ja linnavalitsuse liiget   Sillamäel lavastati minu loomingu põhjal viies lasteaias näidendid, mida esitati paaril korral. Käisin ise ka kahes lasteaias vaatamas ja jutu käigus sai lasteaia juhatajaid kohvile kutsutud, kui Tartu kanti satuvad... Tuligi kiri, et 11. mail astume läbi. Kirja lõpus oli väike täiendus, et meid on 50. Arvasin, et tegu on näpuveaga ja et 0 on kogemata otsa läinud. Aga ei. Tulidki kõik 50 kohale ja bussijuht pealekauba :) Kuna mu enda elamine poleks sellisele kaalule vastu pidanud, otsustasin külalised paigutada Kirjanike Maja Krüpti. Külalistel oli kaasas ennast isekattev lauake. Keetsime neile kohvi ja teed ja kokkuvõttes oli igati tore olemine. Pidasime Hannes Varblasega kahepeale lühikese kõne ka maha ja Sillamäe rahvas kinkis mulle terve hunniku nänni. Muude asjade seas ka DVD-salvestused esitatud näidenditest. Selliseid külalisi võtaks iga päev vastu, ausõna :)       X NUKITSA KONKURSS   X Nukitsa konkursil võistles 255 raamatut (179 esma­trükki 112 eesti kirjanikult ja 123 eesti kunstniku pildid 234 raamatule). Suurima arvu raamatutega olid esindatud kirjanikud Heljo Mänd (9), Aino Pervik (8), Siiri Laidla, Leelo Tungal ja Heiki Vilep (6) ning illustraatorid Kirke Kangro, Ülle Meister, Piret Mildeberg, Marja-Liisa Plats ja Urmas Viik (6). Hääletusest võttis osa 7656 põhikooliealist last ning väljaspool põhikonkurssi 380 täiskasvanut. Kõige rohkem lapsi osales Tallinnas (1058), järgnesid Jõgeva (901), Ida-Virumaa (675), Lääne-Virumaa (650), Võru (501), Rapla (416), Saaremaa (331) ja Kohtla-Järve (307). Elektrooniliselt hääletajaid oli 312.   2008-2009 ilmunud raamatud 1. Kivirähk, Andrus. Kaka ja kevad . Tallinn: Varrak, 2009 – 630 häält 2. Vallik, Aidi. Pints ja Tutsik. 1. osa. Haapsalu: Lugu-Loo, 2008 – 339 häält 3. Soopan, Ivar. Head pahad poisid; Kõik poisid ei saa suureks. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008-2009 (sari) – 205 häält 4. Reinaus, Reeli. Saladuslik päevik. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 199 häält 5.-6. Beekman, Aimée. Päästekoer Walter. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009 – 158 häält 5.-6. Vilep, Heiki. Kapiukse kollid planeedil X. Tartu: A-Disain, 2009 – 158 häält 7. Priilinn, Ketlin. Hirm pole tähtis. Habaja: Kentaur, 2008 – 155 häält 8. Reimus, Katrin. Mardi auto ja paskaagid. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2008 – 153 häält 9. Raud, Piret. Printsess Luluu ja härra Kere. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 147 häält 10. Pervik, Aino. Presidendilood. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 146 häält 11. Ott, Anette-Marlen. Katriin!; Kevin! Tallinn: Tormikiri, 2007-2009 (sari) – 144 häält 12. Vainola, Kätlin. Kelli – peaaegu haldjas. Tallinn: Pegasus, 2008 – 141 häält 13. Kass, Kristiina. Petra lood. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 135 häält 14. Laidla, Siiri. Raamatukogunõid Rosaalie. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 130 häält 15. Müürsepp, Mare. Viis vaba kutsikat. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 129 häält 16. Pärkson, Siiri. Ämblike kool. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2009 – 114 häält 17. Jurin, Artur. Puru kuningriigi lood 1.-2. Tallinn: A. Jurin, 2008-2009 (sari) – 111 häält 18. Sepp, Ene. Medaljon. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 110 häält 19. Nemvalts, Urmas. Väikeste meeste lennumasinajutud. Tallinn: Grenader, 2008 – 105 häält 20. Vilep, Heiki. Une-Mati udujutud. Tartu: A-Disain, 2008 – 102 häält 21. Samuel, Evelin. Ükskord, kui sadas vihma. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008 – 99 häält 22. Tungal, Leelo, Pedmanson, Peep. Miriami lood. Tallinn: Nukufilm; Eesti Päevaleht, 2009 – 93 häält 23. Parbus, Ivo. Draakon Rudolf. Tallinn: Hotger, 2008 – 88 häält 24. Pervik, Aino. Aiapidu roosiaias; Tirilinnas algab kool; Krokodill; Kui sa näed korstnapühkijat. (Tirilinna lood). Tallinn: Tammerraamat, 2009 (sari) – 87 häält 25. Kumberg, Krista. Autopõnn Anto läheb seiklema. Tallinn: Koolibri, 2008 – 85 häält 26. Keränen, Mika. Varastatud oranž jalgratas. Tallinn: Jutulind, 2008 – 84 häält 27. Pervik, Aino. Kollasel autopõrnikal läheb hästi. Tallinn: Avita, 2009 – 80 häält 28. Vilep, Heiki. Nõiutud linn. Tartu: H. Vilep, 2009 – 76 häält 29. Hainsalu, Lehte. Väike valge. Tartu: Atlex, 2008 – 74 häält 30. Kurema, Kristiine. Jäätunud võõras. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 72 häält 31.-32. Kutsar, Grete. Nukud ja õunad. Tallinn: Pegasus, 2009 – 67 häält 31.-32. Selli, Tiia. Kass Kriibik. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 67 häält 33. Vainola, Kätlin. Mia, Konrad ja avanevad uksed. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 60 häält 34. Ivanova, Inga. Kadunud koerte saladus. Tartu: I. Ivanova, 2008 – 54 häält 35.-36. Järvi, Raivo. Helmeri võlupall. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009 – 51 häält 35.-36. Priilinn, Ketlin. Väike kuninganna. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 51 häält 37.-38. Karm, Hille. Joosep läheb jõuluvanale külla. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008 – 50 häält 37.-38. Selli, Tiia. Neletriin ja Kapi-Kaarup. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 50 häält 39. Puhk, Õnne. Kaisu muinasjutud; Kaisu suvi. Laagri: Kurrunurru, 2008-2009 (sari) – 49 häält 40. Wimberg. Suur pidusöök. Tallinn: Maalehe Raamat, 2009 – 47 häält 41.-44. Miller, Voldemar. Kodu kõige kallim. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 43 häält 41.-44. Pervik, Aino. Ühes väikses veidras linnas. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 43 häält 41.-44. Rõõm, Grethe. Lohe Lembitu lood 1: pahandus Ööbikuorus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009 – 43 häält 41.-44. Turovski, Aleksei. Kassipoeg Võilill. Tartu: Atlex, 2009 – 43 häält 45. Krips, Heiki. Thule Päkapikk. Tallinn: Tänapäev, 2007 – 42 häält 46.-47. Priilinn, Ketlin. Mustlasplikad. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 41 häält 46.-47. Reinaus, Reeli. Mõistatus lossivaremetes. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 41 häält 48. Hainsalu, Lehte. Koerliblikas. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 40 häält 49.-50. Pikkov, Ülo. Presidendi torukübar. Tallinn: Silmviburlane, 2008 – 38 häält 49.-50. Vilep, Heiki. Horlok ja Ürgvärava võti. Tartu: A-Disain, 2008 – 38 häält 51. Kivirüüt, Kersti. Okultismiklubi. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 37 häält 52. Petrone, Epp. Kust tuli pilv?; Siis, kui seened veel rääkisid. Tartu: Petrone Print, 2008-2009 (sari) – 36 häält 53.-54. Laidla, Siiri. Armas hunt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008 – 35 häält 53.-54. Vilep, Heiki. Habemega nali. Tartu: A-disain, 2009 – 35 häält 55. Tangsoo, Jaan. Mina ja minu pere. Tallinn: Varrak, 2008 – 34 häält 56.-57. Ehasalu, Peep; Ehasalu, Pärtel. Kõik kanged mehed. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2008 – 32 häält 56.-57. Vilep, Heiki. Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja. Tartu: A-Disain, 2008 – 32 häält 58.-60. Käo, Henno. Mina, emme ja teised. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 31 häält 58.-60. Puhk, Õnne. Tähepoisi suur seiklus. Laagri: Kurrunurru, 2008 – 31 häält 58.-60. Püttsepp, Juhani. Väikese hundi lood. Tallinn: Päike ja Pilv, 2009 – 31 häält 61.-65. Jaaniste, Ene. Elu on ilus. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 30 häält 61.-65. Mänd, Heljo. Kevade reklaam; Suve suurmüük; Sügise süda; Talve top. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008 (sari) – 30 häält 61.-65. Samuel, Evelin. Hiigelsoojad pilvelambad. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008 – 30 häält 61.-65. Tomusk, Ilmar. Vend Johannes. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 30 häält 61.-65. Tungal, Leelo. Naljatilgad lähevad laulupeole. Tallinn: Menu Kirjastus, 2009 – 30 häält 66. Laidla, Siiri. Pärnaõietee II-III. Tallinn: Canopus, 2007-2009 (sari) – 29 häält 67.-68. Kõdar, Jaak. Kriimureinulised reisid; Kriimureinulised vembud 1. Tallinn: Steamark, 2008-2009 (sari) – 28 häält 67.-68. Tungal, Leelo. Loomabeebits. Tallinn: Tammerraamat, 2009 – 28 häält 69.-71. Kutsar, Kuulo. Mõmmikute telerihaigus. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2008 – 27 häält 69.-71. Rannap, Jaan. Lips-laps, lehelind. TEA Kirjastus, 2008 – 27 häält 69.-71. Saarna, Meelike. Roosi Saaremaa suvi. Tallinn: Tammerraamat, 2009 – 27 häält 72.-74. Mänd, Heljo. Mõmmi matemaatika. Tallinn: Tea Kirjastus, 2009 – 26 häält 72.-74. Raud, Eno. Eriline herilane. Tallinn: Tiritamm, 2008 – 26 häält 72.-74. Ulman, Mihkel. Võlur taskust. Tartu: Elmatar, 2007 – 26 häält 75.-80. Kõdar, Jaak. Rebaseraamat. Tallinn: Steamark, 2008 – 24 häält 75.-80. Made, Reet. Tuhin tiibades. Tallinnn: Koolibri, 2007 – 24 häält 75.-80. Puhk, Õnne. Värvihaldjad. Tallinn: Kurrunurru, 2009 – 24 häält 75.-80. Saarna, Meelike. Mattias ja mamma. Tallinn: Tänapäev, 2008 – 24 häält 75.-80. Tonts, Annika. Meesteraamat. Tallinn: Päike ja Pilv, 2009 – 24 häält 75.-80. Toompere, Harriet. Väikese põhjapõdra uued lood. Tallinn: Varrak, 2007 – 24 häält 81. Raud, Piret. Härra Linnu lugu. Tallinn: Tammerraamat, 2009 – 23 häält 82.-84. Härm, Viiu. Oh sind tüdrukut. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009 – 22 häält 82.-84. Mänd, Heljo. Eide taevamärgid; Metsapilved (Metsalood). Tallinn: Sinisukk, 2008-2009 (sari) – 22 häält 82.-84. Saksatamm, Markus. Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall. Tallinn: Varrak, 2008 – 22 häält 85.-86. Mänd, Heljo. Jonnirõõm. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 21 häält 85.-86. Tungal, Leelo. Kama üks ja kama kaks. Tallinn: Menu Kirjastus, 2009 – 21 häält 87. Vaino, Sülli Reet. Väikese tõugu suur unistus. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2008 – 20 häält 88.-89. Nõu, Helga. Appi! Tartu: Atlex, 2008 – 19 häält 88.-89. Tonts, Annika. Kõhuelanikud. Tallinn: Päike ja Pilv, 2008 – 19 häält 90.-92. Remmel, Liili. Timm ja tema tegemised. Tallinn: Tiritamm, 2008 – 18 häält 90.-92. Rist, Evi. Külakoolikell. Habaja: Kentaur, 2009 – 18 häält 90.-92. Tõnumaa, Ülle. Mees ja tema auto. Tallinn: Jutulind, 2009 – 18 häält 93.-94. Laidla, Siiri. Taadu. Tallinn: Canopus, 2007 – 17 häält 93.-94. Lempu, Kristel. Mõisa aias hõisata... Tallinn: Koolibri, 2009 – 17 häält 95.-100. Belials, Veiko. Lugu kolmest jänesest. Tallinn: Dolce Press, 2008 – 16 häält 95.-100. Kasser, Riina. Väike seebimullipuhuja. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009 – 16 häält 95.-100. Padu, Ebe. Portselanist jänes ja klaasist kana. Tallinn: Eesti Raamat, 2009 – 16 häält 95.-100. Rand, Hilli. Nipsutera on natuke naljakas. Tallinn: Matle, 2009 – 16 häält 95.-100. Soans, Kerttu. Külaline vannis. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008 – 16 häält 95.-100. Wimberg. Härra Padakonn. Tallinn: Varrak, 2008 – 16 häält 101.-107. Ernits, Marje. Hei, Dima! Tallinn: Tänapäev, 2009 – 15 häält 101.-107. Karm, Hille. Ingli valgus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009 – 15 häält 101.-107. Lember, Ira. Jõuluvana postkast. Tallinn: Canopus, 2007 – 15 häält 101.-107. Merca. Mullivesi. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009 – 15 häält 101.-107. Pilt, Maili. Unemati ja Lumematu. Tartu, 2009 – 15 häält 101.-107. Rebane, Kristi. Minu oma. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 15 häält 101.-107. Rummo, Paul-Eerik. Aknalaua Juss ja sõbrad. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 15 häält 108. Hinrikus, Kadri. Kui emad olid väikesed. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009 – 14 häält 109.-120. Aimla, Priit. Torisev vanatoi. Tartu: A-Disain, 2009 – 12 häält 109.-120. Altmart, Kerli. Makaagid ja majad / Tallinn: Tänapäev, 2009 – 12 häält 109.-120. Bobõlski, Reet. Väike Hea Mõte. Tallinn: Koolibri, 2009 – 12 häält 109.-120. Hinrikus, Kadri. Miia ja Friida. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008 – 12 häält 109.-120. Jürjo, Merilin Rebecca. Haldja naer. Tallinn: Pegasus, 2009 – 12 häält 109.-120. Kilkson, Tiina. Tööka Toonekure talu tegemisi. Tallinn: Ilo, 2008 – 12 häält 109.-120. Rand, Hilli. Majake tormivarjuks. Tallinn: Matle, 2008 – 12 häält 109.-120. Rohelend, Birk. Enesetapjad. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 12 häält 109.-120. Ränik, Valeria. Seitsme puu ja mätta taga. Tartu, 2007 – 12 häält 109.-120. Tungal, Leelo. Seltsimees laps; Samet ja saepuru. Tallinn: Tänapäev, 2008-2009 (sari) – 12 häält 109.-120. Ulman, Mihkel. Eimiski. Tallinn: Varrak, 2008 – 12 häält 109.-120. Vardja, Kaider. Vana Maja lugu = The story of an Old House. Keila: Omarada, 2009 – 12 häält 121.-122. Normet, Dagmar. Lavalood lastele. Tallinn: Varrak, 2008 – 11 häält 121.-122. Ora, Signe. Onu Eedi. Tallinn: Päike ja Pilv, 2008 – 11 häält 123.-127. Kasser, Riina. Kalliralli. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2007 – 10 häält 123.-127. Koff, Eva. Mirr. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2008 – 10 häält 123.-127. Mänd, Heljo. Karumemme jõulukalender. Tallinn: TEA Kirjastus, 2007 – 10 häält 123.-127. Padu, Ebe. Väike õunaröövel. Tallinn: Eesti Raamat, 2007 – 10 häält 123.-127. Puust, Hilja. Kadakamaa lood. Tallinn: Kurru-Nurru, 2009 – 10 häält 128.-131. Ausman, Piia. Tähtsad asjad. Tallinn: Haus Galerii, 2007 – 9 häält 128.-131. Oll, Sulev. Hea tuju kuju . Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 9 häält 128.-131. Pikkov, Ülo. Tähed ja Kuu. Tallinn: Silmviburlane, 2008 – 9 häält 128.-131. Püttsepp, Juhani. Lauajupi Madonna. Tartu: Hermes, 2009 – 9 häält 132.-137. Hainsalu, Lehte. Mängiks midagi. Tallinn: Eesti Raamat, 2009 – 8 häält 132.-137. Laas, Helle. Emma ema, Emma emme. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009 – 8 häält 132.-137. Rebane, Katri. Klaveriloomad: kärbes Katmandu avastused. Tallinn: Lumus Artis, 2008 – 8 häält 132.-137. Smitt, Katri. Varesejalakiri. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2008 – 8 häält 132.-137. Soans, Kerttu. Tere, nööp!. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 8 häält 132.-137. Soasepp, Tiia. PPP ehk pesulõksupäkapikkude projekt. Tallinn: Koolibri, 2007 – 8 häält 138.-139. Ausman, Piia. Kaptenid avastavad maailma. Tallinn: Haus Galerii, 2008 – 7 häält 138.-139. Made, Reet. Reisipauna koletore reis. Tallinn: Argo, 2008 – 7 häält 140.-144. Ernis, Eve. Karupoeg Nummi seiklused. Pärnu: E. Ernis, 2009 – 6 häält 140.-144. Kütsen, Ülle. Kadunud lapsepõlve saladus. Tallinn: Kirjastus Tänapäev, 2009 – 6 häält 140.-144. Padu, Ebe. Põdrad teevad nalja. Tallinn: Eesti Raamat, 2008 – 6 häält 140.-144. PUSA. Robot Leol on tähtis päev. Tallinn: Päike ja Pilv, 2008 – 6 häält 140.-144. Soasepp, Tiia. Jõemehike. Tallinn: Koolibri, 2009 – 6 häält 145.-149. Kütsen, Ülle. Väike puu ja rändur kuu. Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu, 2009 – 5 häält 145.-149. Laidla, Siiri. Norman Kartmatu ja Noodila vennaskond. Tallinn: Tänapäev, 2009 – 5 häält 145.-149. Soasepp, Tiia. Ööjalutuskäik. Tallinn: Eesti Raamat, 2009 – 5 häält 145.-149. Toomet, Tiia. Karu Lillekäpa aastaajad. Tartu Mänguasjamuuseum; Karrup, 2008 – 5 häält 145.-149. Veedla, Peep. Pöialpoiss – made in Luxembourg. Tallinn: Berit Grupp, 2009 – 5 häält 150.-152. Aitaja, Jaan. Kriku ja Triku lähevad rändama: näitemängud lastele. Tartu: Atlex, 2008 – 4 häält 150.-152. Pervik, Aino. Tilluke loomateater. Tallinn: Avita, 2009 – 4 häält 150.-152. Scotti, Victoria. Beebi Bella ja armas naeratus = Baby Bella and a sweet smile. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008 – 4 häält 153.-157. Kaljuste, Lia. Tiina ja Tarmo lood. Tallinn: EELK Laste ja Noorsootöö Ühendus, 2008 – 3 häält 153.-157. Ponetajev, Liina. Kollase maja Mimmi. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2008 – 3 häält 153.-157. Rummo, Paul-Eerik. Kui lähed teele koidu eel. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008 – 3 häält 153.-157. Sikemäe, Uno. Valgusevärviline värav. Kabila: U. Sikemäe, 2008 – 3 häält 153.-157. Taimla, Peep. Laste väike ilma-aabits. Tartu: P. Taimla, 2009 – 3 häält 158.-159. Kruut, Valter. Eriskummalised lood. Tallinn: V. Kruut, 2009 – 2 häält 158.-159. Kuusealune (pseud.). Siil ja jänes. Haapsalu: A. Oraveer, 2009 – 2 häält 160.-161. Särg, Anna-Liisa. Vikerkaaremaal. Elva: Lambri Raamat, 2009 – 1 hääl 160.-161. Vaino, Sülli Reet. Nalani ja vaalapoeg. Paide: Kuma, 2008 – 1 hääl     Kohtumine kirjanikuga rahvamajas   Teisipäeval, 6. aprillil kell 14 külastas Torma Rahvamaja kirjanik Heiki Vilep, kes tähistas märtsis oma 50. sünnipäeva. Teda olid kuulama tulnud Torma ja Sadala Põhikooli õpilased ja õpetajad. Heiki Vilep on kirjutanud enamasti lastele luuletusi ja lühijutte. Sellel aastal ilmus tal esimene täiskasvanute romaan. Kohtumine kirjanikuga algas Torma kooli näiteringi OFF etendusega, mis oli lavastatud Heiki Vilepi raamatu põhjal. Heiki Vilep tutvustas oma raamatuid.   Kirjanik rääkis, kuidas ta juba kooliajal sahtlisse jutte kirjutas. Ta rääkis, kuidas ükskord luuletuse pähe õppimata jättis ja luges õpetajale omakirjutatud luuletuse. Lõpetuseks said huvilised kirjanikku küsitleda. Kui palju raamatuid ta on kirjutanud? Küsiti, kas ta on kuulus või tavaline kirjanik. Vastus oli, et tavaline. Üritus õnnestus hästi. MARGOT KATTEL ELINA SARAPUU     Teatriprojekt “Tahaksin olla ...” www.sillamae.ee     Sillamäe lasteaedades on välja kujunenud iga-aastane traditsioon lavastada eesti kirjanike loomingut. Sel aastal on autoriks valitud vabakutseline lastekirjanik ja luuletaja Heiki Vilep. Eestikeelsed etendused valmivad lasteaiaõpetajate, lapsevanemate ning lasteaedade vahelises koostöös. Etendusi näidatakse linna lasteaedades ja koolides lastele, lastevanematele, algklasside õpilastele, naaberomavalitsuste lasteaedade lastele ja teistele huvilistele. Etendused on lavastatud lastepäraselt - laulude, tantsude ja tekstiosaga ning on väga vaatemängulised. Lisainfot Heiki Vilepi kohta leiate www.vilep.com Esietendused toimuvad: 14.04 kell 09.30 “Kodus on ainult lapsed” - Lasteaed Päikseke 26.04 kell 10.30 “Liisu unistus” - Lasteaed Pääsupesa 26.04 kell 11.40 “Kadunud jõulud” - Lasteaed Rukkilill 27.04 kell 09.30 “Varjudemaal” - Lasteaed Helepunased Purjed 27.04 kell 11.30 “Jäätisepidu” - Lasteaed Jaaniussike Lasteaedade teatriprojekti “Tahaksin olla...” toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti Kultuurkapital, IVOL, Haridus- ja Teadusministeerium, Sillamäe Linnavalitsus.     Kohtumine Heiki Vilepiga   Emakeelenädalal toimus Puurmani Gümnaasiumis põnev kohtumine lastekirjanik Heiki Vilepiga. Heiki Vilep tutvustas oma loomingut kõikidele 1.-6. klassi õpilastele ja aineõpetajatele. Eelnevalt oli võimalus teostega tutvuda Puurmani raamatukogus, kus Katrin Aavik toreda näituse välja oli pannud. Heiki Vilepil on omamoodi „kiiksuga“ raamatud. Kokku on ta kirjutanud 25 teost, millest lasteraamatuid on 21. Vestlusringis olid õpilased aktiivsed küsimusi esitama. Loomulikult ei puudunud traditsioonilised küsimused: kuidas sai teist kirjanik, millal kirjutasite esimese raamatu ja luuletuse? Tore oli ka kuulda kirjaniku enda ettelugemist, millest kasvas sujuvalt välja õpilaste ettelugemine. Siim Sarap ja Remo Õim lugesid õhinal ette oma lemmikluuletused. Laste lemmikraamatuteks olid „Tere“, „Kapiuksekollid planeedilt x“, „Habemega nali“. Päeva lõpuks kinkis kirjanik koolile suure hulga raamatuid, mida nüüd koolilapsed endale lugemiseks laenutada saavad. Ürituse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Puurmani Gümnaasium Puurmani Gümnaasiumi huvijuht Raina Rumvolt     50. juubeli tähistamine Tartu Kirjanduse Majas 27.03.2010.   Vaata pilte (fotograaf Tiit Hellenurm): SIIT Veel pilte (fotograaf Agu Raudheiding): SIIT Ja veel (fotograaf Viktor Loiku): SIIT   Bänd läks ka lõpuks päris hoogu:         Vaata veel klippe sünnipäevalt (klippi nr. 20 ei soovita vanusele alla 14): 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23     Vahekokkuvõte lugemisaastast Krista Ojasaar, lugemisaasta projektijuht ...Toimunud on hulgaliselt kirjandusõhtuid nii linnades kui ka külades, nõutumad esinejad on olnud Andrus Kivirähk, Leelo Tungal ja Heiki Vilep... Loe tervet artiklit...     Audru lapsed kirjutasid muinasjutte 19.03.2010 10:38, Anu Jürisson, reporter   Audru valla lapsed kirjutasid lugemisaasta puhul Audru kultuurikeskuse jutukonkursile “Muinaslood ja loomisrõõm” üksteise võidu muinasjutte. Jõõpre põhikooli õpetaja Helle Kirsi ideest sündinud konkursist said osa võtta kõik Audru valla koolilapsed. Võistlusele laekus 30 muinasjuttu, mis kanti noorte esituses kultuurikeskuses ette. Žüriisse kuulusid Heiki Vilep, Kersti Põllu, Malle Kiis ja Helgi Roots. “Olen käinud paljudel etlemisvõistlustel, vaadanud laste ettekandes näidendeid, osalenud lauluvõistluste žüriide töös. Audrus aga tundsin esimest korda oma žüriipraktika jooksul loovuse sädelust õhus. Siin ei kantud enam teoseid ette, siin loodi,” rääkis lastekirjanik Heiki Vilep. Parima mulje jätsid talle just noorema, 1.-6. klassi vanusegrupi muinasjutud. “Oli tunda, et nooremad olid pisut rohkem pingutanud. Seal oli lausa valmis muinasjutte. Kui oleksin neid toimetatuna lugenud kusagilt kogumikust, oleksin mõelnud, et olen lapsena muinasjutte lugedes midagi vahele jätnud,” tunnustas Vilep. Lastekirjanik lisas, et kohati lendas vasakule ja paremale tõelisi vaimukusi. Justkui möödaminnes mainiti, et kui noor inimene on viinamari, siis vanaema on rosin. Või lugu lambast, kes ei tahtnud ennast pügada lasta. “Loo moraal omandab teise värvingu, kui tabada lõpus sõnademängu, mida võib tõlgendada ka nii: lase ennast pügada nagu kõik ja oled normaalne ühiskonna liige,” tähendas Vilep. “Kokkuvõtteks võin öelda, et toimetatu ja pisut täiendatuna saaks sellest paari tunni jooksul esitatud loomingust kindlasti väga hea muinasjuturaamatu. Kummaline tõdeda, aga vahest vaimukama ja säravamagi, kui nii mõnigi täiskasvanud autori oma praegusel ajal on,” kiitis lastekirjanik. Audru muinasjutukonkursil sai 1.-3. klassi arvestuses esikoha ning publikupreemia Lisette Välja muinasjutuga „Kuidas taevas sinise värvi sai”. Selle esitas Margus Põldvee. Teise koha pälvis Kaileen Umal looga „Seitse poisikest” ja kolmanda koha Luise Kompus looga „Roheline hunt”, esitas Melanie Anett Toomast. 4.-6. klassi arvestuses võitis Kristi Maiste looga „Hiiretüdruku tähtis valik”, teise koha sai Emilie Kirsi „Lilli, Trulla ja rahapada”, mille esitas Merilin Sillastu, ning kolmanda koha Jorgen Toomast jutuga „Albert versus tihased”, mille kandsid ette Jorgen Toomast ja Stenver Gentalen. 7.-9. klassi arvestuses oli võidutöö Merilin Sillastu „Viinamari Mari”, teise koha sai Hannes Vainu jutt „Tuust“, mille esitas Merilin Sillastu, ning kolmanda Marit Reieri „Printsess Õun”. Gümnasistide arvestuses tunnistas žürii parimaks Maarite Robeznieksi loo „Lisandra ja kolm koera“, mille esitas Liisa Lillemets. Teise koha töö oli Mare Heinluhti „Must iludus“ ja kolmanda koha pälvis Kelly Ranne jutuga „Roosiaia printsess“, mille kandis ette Liisa Lillemets.   Pärnu Postimees     Hirm (romaan aastast 2010) Ulmekirjanduse BAAS - arvamused   Heiki Vilep on vahemikus 2001-2010 ilmutanud 24 raamatut, neist 21 lastele. Lastekirjanduse hulka jääb ka 3 ulmelist teost. “Hirm” on tema esimene täiskasvanutele suunatud proosaraamat. Eric on nooremas keskeas mees, kes hommikul ärgates leiab naise kirja, kus too teatab, et on lahkunud teise mehe juurde. Esimesest šokist toibudes hakkab Eric mõtlema, kuidas edasi elada. Ta on töötu; ta pole eriti võimekas inimene, keda tööturul otsitakse; tal on teismeline poeg, kellel on omad vajadused; ja muidugi on tal hingehaavad. Osaliselt hingehaavade raviks hakkab ta kirjutama raamatut. Selle tema kirjutatav romaan räägib narkokuller Harryst, kes sattunud oma “ülemustega” konflikti ja puhkeb põnev ning verine võitlus, kus kurjategijad üritavad üksteist üle trumbata. Ericu raamatu tekst on antud kursiivkirjas ja hõlmab silma järgi umbes 40% kogumahust. Lõigud Ericu elust tema pojaga ja lõigud tema raamatust on tekstis vaheldumisi. Tema narkokullerist kangelase mõtteuidudest kujuneb välja kauges tulevikus elav küborgist kosmiline kuller Thor. Selle Thori lugu kujuneb veel kolmandaks looks teise loo sees (samuti kursiivkirjas). Lugedes tekib loomulikult küsimus, miks on vaja kahte-kolme paralleelselt kulgevat nii erilist lugu. Mis on selle mõte? Mõttest hakkame aru saama siis, kui Ericu raamatu tegelane Thor teeb ajarännu tagasi ja kohtub oma väljamõtleja, narkokuller Harryga. Arutatakse, kas nad mõlemad ei võiks olla äkki hoopis kellegi väljamõeldised, tegelased raamatust. Ja nagu arvata, kohtuvad mõlemad raamatutegelased ka oma loojaga, töötu Ericuga. Kuidas see üleminek toimub ja kuidas nad reaalsusesse ilmuvad, seda lähemalt ei selgitata. Aga väljamõeldist markeeriv kursiivkiri kaob ja raamatutegelased on lihast ja luust pärisinimesed. Tulevikust koos kaaslasega saabunud küborg satuvad kogemata Ericu juurde tööle. Eric on asutanud tõlkefirma ja selgub, et tulevikuolevused suudavad kui tahes palju kirjandust mis tahes keelest minutite või isegi sekundite jooksul ära tõlkida. Õige pea mõistavad nii tulevikuinimesed kui ka Eric, mis toimub. Tekib kummaline suhete segapuder, kus segunevad narkokulleri, küborgi, Ericu lahutatud naise ja Ericu tööalased, isiklikud ja muud suhted. Romaani lõpus arenevad tegelikkuse ja väljamõeldise suhted veel kaugemale, nii et senist lugu raamistanud Ericu-liin läheb kursiivkirja, markeerides niimoodi reaalsuse muundumist väljamõeldiseks. Mulle tundub, et Vilep on enda seatud latist üle saanud, lugu suhteliselt vaimukas ja lobe. Samas on esitusviis groteskne, mänguline ja kergelt jabur - vihjeks lugejatele, et pole vaja väga tõsiselt võtta. Ära oleks võinud jätta raamatut sissejuhatavad Ott Kiluski, Olavi Ruitlase ja Piret Bristoli kiidusõnad, samuti Hannes Varblase järelsõna (Varblane näeb romaanis filosoofilist alatooni). Kui on vaja nii mitme tuntud inimese soovitust, siis tekib tahes-tahtmata küsimus, kas raamat ise on siis nii kehvake? Ei ole ju. Silver Sära     Heiki Vilep “Hirm” Lugemissoovituse blog Meie loeme, Teie loete, kõik loevad   Seni põhiliselt lastekirjaniku ja luuletajana tuntud Heiki Vilepilt on ilmunud täismõõdus proosaraamat suurtele. Romaan “Hirm” on oma ülesehituselt väga huvitav – kahekordne raamjutustus, kusjuures kõik kolm lugu on kirjutatud erinevas žanris. Siin on koos pereprobleeme käsitlev nn. olmeromaan, kriminaalromaan ja ulmeromaan. Mulle isiklikult tundub, et lõpuks jääb prevaleerima ikkagi ulmeelement. Pikalt ma raamatut lahti seletama ei hakka, siis pole huvitav lugeda! Aga seda ütlen küll, et lugemis- ja avastamisrõõmu peaks sealt leidma üsna suur lugejakontingent. Juba autori keel, mida on lihvinud ilmselt pikk lastele kirjutamise periood väga konkreetselt arusaadavaks, täpseks ja piltlikult elavaks, on nauditav. See aitab hästi orienteeruda erinevais süžeeliinides. Samuti on sümpaatne teksti liigendatus parajas mahus ilmekate pealkirjadega peatükkideks – kogu teos mõjub osaliselt selle vormivõtte tõttu eriti haaravalt. Pean tunnistama, et ma lugesin selle ühe õhtuga kordagi käest panemata hoobilt läbi. Raamatule annab pisikese infoboonuse lisatud Heiki Vilepi seni-ilmunud teoste loend ja Hannes Varblase järelsõna, mille tsitaadiga lõpetan: “Olmeproosat, žanriulmet ja krimkat ühendada iroonilislihtsustatud tervikuks pole sugugi lihtne. Eriti, kui eesmärgiks on ka loetavus. Kirjutada filosoofilise alatooniga romaani, kasutades alaväärtustatud žanride atribuutikat, pole kerge ülesanne. Selleks peab olema taju ja küllaltki täpset žanripiiride tundmist, kust saab edasi minna üldistavale hägustamisele, millest võib kooruda kujutluspilte, mis võivad võtta reaalsusestki õõvasemaid kontuure. …Järelsõna kirjutajal pole mingit tahtmist ega kohustust seda romaani dekonstrueerida. Lugeja lugegu nii, nagu tema sellest aru saab. Võib lugeda ju kolme või nelja erineva süžeeliinina, võib lugeda eluna, mis igal inimesel, nagu kirjanikulgi, on ja jääb arusaamatuks, lahendamatuks mõistatuseks.” Ülli Tõnissoo     Mida mehed tegelikult kõige enam kardavad? Kaarel Kressa, Eesti Päevaleht, 5.02.2010   Heiki Vilepi raamat „Hirm” rakendab ilukirjanduses ja män­gufilmides sugugi mitte vähelevinud ideed, mida meile viimasel ajal eksporditud kunstiteostes arendavad seda­võrd erinevad autorid nagu Terry Gilliam või Miguel de Unamuno. Väljamõeldud maailma loojat võib kergesti tabada hirm, et tema enda eksistents pole tegelaste omast ehedam.   Sarnased on lood ka Vilepi raamatu peategelase, luuserikalduvustega literaadi Ericuga ning tolle kirjutatava jutu peategelase Harryga, kelle fantaasiaviljad omakorda kõigi ülejäänute elu keeruliseks muudavad. Põhiküsimus on sellisel juhul, kas kuskil eksisteerib üks „lõplik alguspunkt”, pisim matrjona, originaalne peegel või kirjanik, kelle omadusi üle­jäänud tegelased peegeldavad. Kas fantaasia on reaalsem kui fantaseerija? Sellised kasutud mõtted võivad hulluks ajada, ning Eric, kes ühel hommikul avastab, et tal pole naist, autot, töökohta, raha ega suitsu, kasutab antud võimaluse tänulikult ära. Ühesõnaga, paarikümne lasteraamatu autorina tuntud Vilep on avaldanud esimese täiskasvanutele mõeldud proosateose. Mis on sellel aga pistmist hirmuga? Ericule tundub ju kohe esimestel lehekülgedel, et mehel, kellel pole midagi kaotada, pole ka midagi karta. Ometi tunnistab ta endale, et kirjutama ajendab teda ikkagi hirm, soov panna oma tegelane olukordadesse, mis on tema omast ebameeldivamad, ja mis ehk veel olulisem, olukordadesse, mida ta erinevalt oma elust prognoosida suudab. Vähemalt esialgu. Üheplaanilisena tunduv sü­žee muutub raamatu teises pooles üsna nõutuks tegevaks rägastikuks, kus sündmusi ja fraase on veel võimalik jälgida, aga autori taotlus üha ähmastub ning ka tegelaste suhtumine temasse muutub üha jultunumaks. Ka järelsõna kirjutanud Hannes Varblane märgib, et kirjanik püüab ühe hoobiga tabada seitset või enamatki kärbest. Vähemalt paar tükki saab ta kätte ka. „Hirmul” on meessoost keskealisele töötule humanitaarintellektuaalile pakkuda selge sõnum – fantaasia vabastab ängistusest, mõ­telda tuleb karbist väljas, teate küll. Ainult et Eric kaotab jõu­kaks saades olulise osa oma fiktiivsest inimlikkusest, nii et küm­neaastane poeg hakkab taga igatsema töötut ja hoolitsevat isa. Nagu öeldud, räägib raamat mehest. Ei saa tähelepanuta jätta, kuidas Vilep käsitleb sugudevahelisi suhteid – harrastus­psüh­holoogile on teos selles osas tänuväärne töömaterjal. Räägitakse, et iga normaalne mees kardab alateadlikult kastreerimist, mis ei pruugi toimuda üksnes munade mahalõikamise kujul. Hirmu tekitab juba mõte olla ahvatleva naise jaoks tühi koht lihtsalt see­tõt­tu, et kuskil sõi­da­vad mersudega ringi mölakatest alfaisased, valmis möödaminnes pakkuma kõike, mida üks naine nähtavasti vajab. Ericu abikaasa Nathali sõnul on selleks kolmainsuseks suur riist, raha ja vabadus. „Loomulikult võis ajada kõik valitseva ühiskondliku korra või raske lapsepõlve kaela, naise kaasasündinud truuduse või kurja saatuse kaela,” märgib Vilep. „Eric ei olnud sedasorti mees. Ta süüdistas ennast.” Viimastel lehe­külgedel tehakse see, mida Eric tegelikult kõige rohkem kardab, puust ette ja punaseks. „Hirmu” võib ulmelise süžee ja rahvapärases vormis kirja pandud filosoofiliste dialoogide tõttu võrrelda Enn Kasaku raamatuga „Vaba pattulangemise seadus”, ent sellise võistluse või­daks Kasak. Põhjus võib olla selles, et Vilep püüab korraga haarata suuremat sületäit, kui kanda jõuab, tõmmates lahknevad otsad lõpuks nii järsult ja tihedalt kokku, et see umbsõlm lugeja nõutuks võtab. Raamatu lugemisele kulunud paar tundi pole siiski raisatud aeg. Vaidleksin vastu Olavi Ruitlasele, kes nimetab raamatut diagnoosiks. Pigem kirjeldab Vilep sümptomeid, aga mille omi, jäägu juba lugeja otsustada.     Intervjuu romaanist HIRM raadio KUKU saates “Publikumärk”. 27.02.2010   KUULA...     Raamatututvustus ajakirjades “Nädal”, “Naised” ja “Kroonika”   Olavi Ruitlane kirjutab tagakaanele nii: See raamat on diagnoos. Ma kardan, et kui Heikile poleks jumala poolt antud annet luua seda kõike kujundlikult, oleks me tublidel kaitsepolitseinikel tegemist fruktiga, kes oleks oma inimlikkuse juures ohtlikum ja läbinägelikum kui Polistshuk ja Pae tänava pommimees kokku. Kuradile ulme - just täpselt niimoodi inimese aju funktsioneeribki. Nagu seal on kirjas - kõik “esmane”, mis inimeksistentsiks oluline, on seal reas ka kõik ülejäänu ja abstraktne, mis inimesel “esmast” taluda avitab. Kohati esitab kujutelm end tõepoolest reaalsemalt kui fakt. Lugege vend Vilepit, pimedad! Valgus ei olegi nii hirmus!   Piret Bristol kirjutab tagakaanele nii: Naine, töö, raha, auto - mida hakkab peale mees, kes ühel päeval leiab end ilma nendeta? Mis jääb alles, kui kõik näikse olevat kadunud? Just sellistes olukordades sünnivad ameerikalikud superkangelased. Raamat, mida hea lugeja käes hoiab, ei jutusta elule allajääjatest. Mul on hea meel, et Tartus, Lõuna-Eesti kirjanduse keskpunktis on sündinud taas põnevusega loetav ja suurepärane romaan, mis suudab haaravat sündmustikku ülal hoida korraga mitmes paralleelmaailmas, ning et sündinud on ka uus romaanikirjanik Heiki Vilep.   Kristel Ehavald, Ajakirjade Kirjastus     2010. aasta loomingulised stipendiumid (a´20 000 krooni) pälvisid koorijuht ja pedagoog Lauri Breede, lastekirjanik Heiki Vilep ja kunstnik Kalli Kalde ja draamanäitleja Jüri Lumiste.   Heiki Vilep on olnud viljakas lastekirjanik ja kirjanik ning kirjandussündmuste korraldaja. Äsja ilmus temalt romaan „Hirm“, töös on mitu lasteraamatut. Heiki Vilep on kirjanikuna teretulnud esineja Tartu koolides ja lasteaedades. Vilepi korraldajatöös väärib tähelepanu ja tunnustust iganädalaste Tartu Kirjanduse Maja laupäevaste lastehommikute sari, mis mängulises programmis toob laste ette lastekirjanikke, teatritruppe ja ansambleid. Vilep on kirjutanud laulusõnu ansamblitele ja laulupeole. Allikas: Tartu Kultuurkapitali kodulehekülg     Margit Peterson kirjutab Facebookis:   Naasesin HIRMUMAALIMAST! :) Olen siiralt tänulik, et minu koduraamatukogu ilustab (pole just parim ütelus) romaan “Hirm”. Teadsin sind enne kui luuletjat, kelle kogumik “Alatedadvuse alla” ehtis jupimat aega mu öökappi ja nyyd hõivas koha ka “Hirm” ;) ... Reinkarnatsioon toimib... Oehh, sõnad saavad otsa! Soovitan kõigil lugeda ja... suured tänud autorile juba selle eest, et ta olemas on ja ameerikalikku elu meie raamatukokku toob! :)     Piret Bristoli kõne romaani “Hirm” esitlusel Tartu Kirjanduse Maja Krüptis 04.02.2010.   Heiki raamat langes samasse Lõuna-Eesti romaanide lainesse, mis on hästi võimsalt tulnud Ruitlase „Naisest“ alates - Ruitlase „Naine“, Merca „Mees“ ja Heiki oma on nüüd kolmas. Need on sellised hästi omapärased raamatud. Heiki raamat ei sarnane ei Ruitlase ega Merca omaga, ta on täiesti isemoodi ja minu jaoks suur üllatus, sest ma ei ole midagi sellist tema sulest enne lugenud. Ma ei ole midagi sarnast isegi üheltki eesti kirjanikult lugenud. Võrdleksin seda selliste ameerika superkangelaste lugudega, nagu näiteks Batmani lood, lood Ämblikmehest ja muudest säärastest tegelastest. Juba esimesest leheküljest alates hakkab hargnema raamatus põnev lugu mehest, kes on keerulises situatsioonis. See situatsioon viib ta selleni, et ta hakkab kirjutama raamatut. Tema raamat on selle raamatu sees. Tegelikult on siin raamatus mitu raamatut. Üks on raamatu peategelasest, teist kirjutab peategelane. Tihtipeale juhtub, et kui ühes raamatus on kaks raamatut, siis üks hakkab teisele alla jääma või tavaliselt see raamat, mida pannakse peategelane kirjutama, on märgatavalt lahjem peategelase enda loost. Selle raamatu puhul on täiesti nauditav see, et mõlemad lood on võrdväärselt huvitavad, kusjuures nad pisut parodeerivad kriminaalromaani. Ühesõnaga – þanr, mida Eestis ei ole tegelikult hästi kirjutatud. Ma olen ise suur kriminaalromaanide lugeja, olen lugenud neid sadu ja sadu. Seda raamatut ma ulmeks ei peaks. Samamoodi võib öelda ulme ka „Pöidlaküüdi reisijuhi“ kohta, mis tegelikult ei ole ulme. Ta on midagi muud ja ma ei oska seda määratleda. Mida ma selle raamatu puhul imetlen, on see kirjutamise ladusus. Eesti romaani lugedes on tihtipeale tõesti tunne, et ta ei tohi olla põnev, ladusalt kirjutatud ja ühe hingetõmbega läbiloetav. Lugesin just äsja intervjuud Simenoniga, kes ütles, et tänapäeva romaan tema meelest peaks olema läbiloetav ühe hingetõmbega. „Hirm“ on seda kindlasti, sest ma ise lugesin ta kusagil kahe ja poole tunniga läbi - ei suutnud lihtsalt käest panna. Temas on sellist lahedust, kergust ja lõbusust, mida ka tavaliselt eesti romaanis ei ole. Kui eesti kirjanik kirjutab oma esimese romaani, siis on väga raske sealt leida lahedust, kergust ja lihtsalt kirjutamislõbu, mida ma lausa Heiki puhul kadestan, sõna otseses mõttes. Raamat algab meeletult hoogsalt, teda on raske kõrvale jätta umbes samamoodi, et kui sa juba hakkad vaatama Batmani filmi, siis sa pead kõik osad ära vaatama. Sul tekib lihtsalt sõltuvus.   .     Kirjanik korraldab meeleoluka raamatuesitluse Tartu Postimees, Risto Mets, reporter, 04.02.2010   «Pakun viina ja kurki, kiluleiba ja morssi,» lubab laste juturaamatutega tuntust kogunud Tartu kirjanik Heiki Vilep. Täna kell 18 esitleb ta oma värsket romaani «Hirm» Tartu kirjanduse majas. Üritusel võtavad sõna Hannes Varblane, Piret Bristol, Merca ja Olavi Ruitlane, vahendas raamatuesitluse veebileht. Muusikat teeb bänd «Kuuratsanikud pilve taga» ning raamat ise on saadaval poole hinnaga.           Romaan viib mehe ja naise hirmumaailma Raimu Hanson, Postimees, 04.02.2010   Olavi Ruitlane kirjutas “Naise”, Merca lõi “Mehe”. Nende hea tuttav Heiki Vilep sai trüklast kätte oma raamatu “Hirm”. Kas selles on juttu naisest ja mehest? Jah ja ei. Juba mitme meetri kauguselt pealkirjale ja kaanekujundusele pilku heites on selge, et tartlasest lastekirjanik ja kirjastaja ei ole seekord üllitanud lastevärsside või -jutukeste kogu. Heiki Vilepi uusim raamat heidab algul küll pilgu naise poolt maha jäetud mehe ellu, kuid peresuhete asemel kerkivad varsti esile mõtlemise, täpsemalt kirjandusliku loominguga seotud tegevused. Need viivad lugejad kriminaalsesse ja ulmelisse maailma. Esimene romaan 265-leheküljelise raamatu täidavad parralleelmaailmade lõikumine   ja ajaränd, narkootikumiäri ja lõbumajandus, tapmine ja tagaajamine. See on Vilepi lasteraamatute kõrval kolmas täiskasvanutele mõeldud üllitis ning sealjuures esimene romaan. Algajale romaaniloojale kohaselt tunneb ta end uues nahas veidi kohmetult. Vahest seetõttu on ta palunud kolleegidelt sõnalist toetust, mille ta on pannud koos oma tekstiga “Hirmu” kaante vahele. “Lugege vend Vilepit, pimedad! Valgus ei olegi nii hirmus!” soovitab Olavi Ruitlane. “Kohati esitab kujutelm end tõepoolest reaalsemalt kui fakt.” Piret Bristol avaldab head meelt, et Tartus “on sündinud taas põnevusega loetav ja suurepärane romaan, mis suudab haaravat sündmustikku ülal hoida korraga mitmes paralleelmaailmas, ning et sündinud on ka uus romaanikirjanik Heiki Vilep.” 25 ja 50 Hannes Varblane märgib, et Vilep püüab romaaniga tabada seitset või enamatki kärbest ühe hoobiga. “Vilep on võtnud endale kaelamurdva ülesande. Ühendada kirjanikuksolemise hirmud ja pained eri þanride kokku kägardamiseks ja seejärel sulatustiiglis sulatamiseks, säilitades sealjuures raamjutustuse ahistava avatuse,” kirjutab Varblane. Vilep saab 27. märtsil 50. “Hirm” on tema 25. raamat. Esitlus algab täna kell 18 Tartu kirjandusmaja krüptis (Vanemuise 19) Varblase, Ruitlase, Bristoli ja Merca ning bluusbändi “Kuuratsanikud pilve taga” ja parralleelmaailmade osalusel.     Laupäevad lastekirjanikega Ajakiri “Pere ja Kodu”, jaanuar 2010 Tekst: Tiina Siimets Fotod: Aldo Luud Millal? Igal laupäeval kell 12 Kus? Tartu Kirjanduse Majas, Vanemuise 19. Mis? Lastekirjanik, luuletaja ja viie lapse isa Heiki Vilep on nõuks võtnud teha laupäevahommikud lustakamaks. Kutsunud kokku lugemishuvilised ja vähem lugemishuvilised lapsed ning teeb tuttavaks Eesti algupärase lastekirjanduse ja lastekirjanikega. Ja kohe nii, et kirjainimesed ise ka kohal. Esmalt loeb külla tulnud kirjanik (või Heiki Vilep ise) ette jupikese oma raamatust ja vastab laste küsimustele – et kust need jutud tulevad ja kas tegelased on ikka päris. Siis joonistavad lapsed loo põhjal pildi, kirjanik valib välja parima, mis saab ka auhinnaks raamatu. Tegelikult on tulijate seas ka teisi põnevaid inimesi – muusikuid, kunstnikke ja näitlejaid. On olnud ka ainult lõbusate luuletuste hommik, mängudehommik ja paar kontserti. Igal juhul igav ei hakka ei suurtel ega väikestel. Ja ega lapsedki niisama kuula, saavad ka joonistada, laulda ja mängida. Mis veel? *auhinnad *raamatulett *puhvet *näomaalingud …ja veel? Kohal on ka Preili Pintsel, kunstnik ja raamatuillustraator Kristina Viin, kes joonistab nägusid põnevamaks, püüab jõudumööda lastele ka joonistamist õpetada. Tema kuulub ka koos esineja ja korraldajaga zhüriisse, kes hindab laste töid ja jagab auhindu. Auhinnaks aga on kas esineja kirjutatud raamat või mõni uuem lasteraamat. Raamatuletis on esiplaanil esineva kirjaniku raamatud. Saadaval aga ka mitme eesti kirjastuse lastele avaldatu. Tagasiside: Enne ei tahtnud laps lugeda, aga nüüd on juba kaks raamatut läbi lugenud. Miks tasub tulla? Airi Vesterova, Johannese (6) ema: Elame küll Tallinnas, aga kui nädalavahetustel Tartus käime, küsib Johannes, kas me täna ka lastehommikule lähme. Minu meelest väga kasulik ettevõtmine, sest õhutab lapsi lugema. Johannes, kes küll varemgi sõnu veeris, nõuab nüüd ka õhtuti tihemini raamatu ettelugemist. Ja veel... raamatuid ilmub palju, aga siin saab selgemaks, mida tasub valida ja osta. Selline hariv ettevõtmine. Põnev oli kohtumine Contraga, saalis võis olla ligi 50 inimest. Tasuta pealegi. Johannes: Et miks ma siin siis käin? Sest meeldib. Kui me kohtusime Aidi Vallikuga, ostsime kohe neli raamatut. Huvitav on kuulata, mida tädid ja onud räägivad, eriti kui nad oma jutte ette loevad. Mulle meeldis kõige rohkem see lugu, kus draakon õppis lendama ning tahtis heaks ja targaks saada. Seda, kes külas käinud ja külla tulemas, saab näha kuu jagu varem leheküljelt: www.lastekirjandus.eeja vaadata saab ka pilte varasematest lastehommikutest.