Tuli luuletus:

Heiki oli trummilööja,
muudkui lõi ja lõi,
peksis trumme nii mis jaksas,
tampis nii kuis sai.

Ühel päeval trumm tal ütles:
“Kaua sa mind kolgid?
Parem mängi minu peal,
las tambivad mind nolgid.”

Heiki õppiski siis mängu,
ise elevil,
avastas, et trumm ei ole
tünn, vaid hoopis pill.

Mis on siin pildil valesti? Minu arust liiga õpetlik. Atraktiivsust pole üldse 🙂
Iseenesest juskui veatu, aga lõpus ainult noogutad. Emotsioon puudub, rõõmust rääkimata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga