Tuli selline luuletus:

Mälumäng

Haugidele korraldati
kord üks mälumäng
kokku ujus teadjameeste
tark ja tähtis gäng

Kokku tulnud kalad aga
tõstsid kohe kära,
sest, et tulemise põhjus
ununes neil ära.

Mis siin luuletuses on valesti?

Esiteks. Sõna “kokku” kordub liialt lähestikku. Onju?

Teiseks. Faktid. Haugid mäletavad olulisi asju, nagu söögikoht või märguanne, umbes 4 kuud.
Kui panna silm kinni, et neil mälu on ja apelleerida lugeja teadmatusele, siis oleks vaja vähemalt eksitavat sissejuhatust. Oleks vaja öelda, et haugidel on lühike mälu.
Või hoopis üllatada lõpus, et mäluga on asjad isegi väga head?
Siis kaob luuletusel mõte?
Või mängida sellega, et nad olid väga vanad ja sellest tulenevalt oli mälu kehv?
Siis miks üldse haugid? Võib naljakamaid tegelasi leida, kes on vanalt naljakamad ja kel mälu kehv. Näiteks vihmaussid? 😀

Mida teha?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga